Liigu sisu juurde

Siin anname ülevaate sagedasematest käevalu haiguslikest põhjustest ning sümptomitest, mille korral peaks kindlasti pöörduma arsti vastuvõtule. Raskematel juhtudel tuleb kaela lülivaheketast opereerida, kui survet närvijuurtele muude meetmetega vähendada ei õnnestu. Naomi Loogna Foto: Repro Lihaste haigestumus võib tekkida lihaste kestva ülepingutuse tagajärjel neil, kes teevad rasket füüsilist tööd.

Laua taga tööd tegijatel tekib sagedamini kaela- ja kuklavalu, püstiasendis või kummargil töötajatel nimmevalu. Tavaliselt on see tingitud lihasekiudude kahjustusest. Põletik pidevast koormusest Lihasepõletik ehk müosiit ilmneb üksikute lihaserühmade pideva ülepingutuse tagajärjel.

Külastaja küsib:

Sage ülemäärane koormus häirib lihaste vereringet ja mõjutab ainevahetust, selle tagajärjel väheneb nende jõudlus. Kahjustatud lihas on pingul ning komplemisel võib selle pinnalt leida tihkenemisi või punkte, millele vajutamisel levib valu piki lihast.

Valu põhjustavad just teatud liiki liigutused. Edaspidi lihase elastsus väheneb veelgi ning lihas muutub lõdvaks.

uhise poletiku narvid krimmi liigeste ravi

Muutused tekivad tihti ka lihast ümbritsevas sidekirmes — kujuneb müofastsiit. Selle tunnuseks on valud kätes ja jalgades, samuti küü- nar- kämbla- ning randmeliigeses.

Üldist » Lihashaigused » ELS

Kahjustatud võivad saada ka kõõlused, mille abil lihased kinnituvad luudele. Kõõlusvalu esineb sagedamini õlavöötmes ja küünarliigestes. Kroonilise haiguse puhul haigusnähud süvenevad.

Sümptomeid võivad vallandada ka füsioloogilised seisundid nagu rasedus või haigused nagu nt diabeet ja kilpnäärme alatalitlus.

Arst vastas:

Tüüpilisel juhul äratab valu ja käe suremine algul öösel, kuid sündroomi süvenedes võivad sümptomid muutuda pidevaks. Valu võib kiirguda mitte ainult sõrmedesse, vaid ka küünarvarde ja küünarliigesesse. See ongi hetk kus peaks pöörduma arstile, kuna õigel ajal ravita jäänud karpaalkanali sündroom võib viia püsiva närvikahjustuse ja käe nõrkuseni. Küünrakanli ehk ulnaarkanali sündroomi tuleb ette veidi harvem.

Ulnaarkanali sündroomi riski tõstab füüsiline töö ja staatilistes asendites küünarliigese toetamine kõvadele pinadadele.

Naomi Loogna Foto: Repro Lihaste haigestumus võib tekkida lihaste kestva ülepingutuse tagajärjel neil, kes teevad rasket füüsilist tööd. Sellised tööd on sageli seotud ka sundasendiga või mõne lihasrühma pideva pingega, näiteks raskuste hoidmisega või ühes asendis arvuti taga istumisega. Õlavöötme lihased saavad ülemäära koormatud ka neil, kelle töö on seotud üksteisele kiiresti järgnevate ühesuguste liigutustega arvutiga töötajad, monteerijad, konveieritöölised. Eriti ebasoodsalt mõjub selline töö, mille puhul sõrmede sagedastele liigutustele lisandub labakäe samaaegne kokkusurumine.

Isleoomulik on valu, tuimuse ja suremistunde esinemine küünarvarre seesmisel pinnal ja labakäe väikese sõrme poolsel küljel, neljandas ja viiendas sõrmes. Raskel juhul võivad ned sõrmed ja labakäe sisemine külg nõrgaks jääda ja kõhetuda.

Ulnaarkanali sündroomil on tendents süveneda ja see vajab enamasti operatiivset ravi.

artrosi retseptide ravi kuunarliidete ravi folk oiguskaitsevahenditega kodus

Viimane on aga lihas-luukonna põletiku, mitte närvikahjustusega kulgev seisund, mis on tingitud küünarliigese ülekoormusest. Korduv, isegi kerge trauma ühetaolised korduvad liigutused nt tennist mängides põhjustab küünarliigest liigutavate lihaste kõõlusekiududes väikeseid rebendeid ja kõõluse kinnituskohtades põletikku.

See võib avalduda küünarliigese turse ja valulikkusena, mis süveneb raskuste, nt poekoti või kohvri kandmisel. Mõned haigused annavad märku just kas lapsepõlves, või noorukieas.

Vahel kaasneb käevaluga ka tundehäireid nagu sipelgate jooksmise tunne, surin, suremistunne või torked. Raskemal juhul võib valu ja tundehäirega kaasneda ka käe nõrkus. Enamasti annavad need sümptomid märku käe ülekoormusest, traumast või valedest töövõtetest. Vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei ole käevalu mitte ainult eakatele omane liigeste kulumise ega viita alati reumaatilisele haigusele, vaid võib kimbutada ka nooremaid inimesi.

Mõned lihashaigused algavad alles peale kuuendat eluaastat, mõned võivad avalduda ka peale kaheksakümnendat eluaastat. Ehkki närvi-lihashaigusi võib esineda nii meestel kui naistel, on konkreetsed haigused vanuserühmiti ja erinevatel sugupooltel erinevad.

Näiteks Duchenne´i düstroofiat põevad ainult poisid, kusjuures sümptomid ilmnevad harilikult 5. Põletikulisi müopaatiad ja müasteeniat esineb sagedamini naistel, enamasti eluaasta vahel.

Põletikulised müopaatiad ja müasteenia ei ole pärilikud, kuid perekondades on kalduvus nendeks haigusteks — nii nagu suhkruhaiguseks, kõrgeks vererõhuks ja vähikski. Kuigi igal närvi-lihashaigusel on talle iseloomulik kulg ja haiguse progresseerumine, võib sama haigus erinevatel inimestel olla vägagi erinev.

Mitmete diagnooside, nagu näiteks müasteenia ja põletikuliste müopaatiate puhul, sümptomid kord tugenevad, siis taas nõrgenevad.

Enamgi, tänu ravimitele võivad sümptomid taanduda, nii et jõud taastub täielikult, kuid soodumus sümptomite taaskordumiseks jääb. Lihasdüstroofiate ja ALS-i puhul kujuneb progresseeruv lihasfunktsiooni puudulikkus, haige seisund on muutuv ja ta peab pidevalt õppima kohanema lihaste nõrgenemisega.

Enamasti on progresseerumine siiski aeglane ja inimene on võimeline nende muutustega kohanema. Närvi-lihashaiguste hulgas on niisuguseid, mida saab raviga leevendada ja neid, mille ravi tähendab vaid sümptomaatilist kergendust.

haiguse koor kaes slash valu ilma muutustega

Nende haiguste jaoks, millele ei ole veel leitud spetsiifilist teraapiat, on olemas ravivõtted, mis sümptome leevendavad ning seeläbi patsiendi elukavaliteeti parandavad.

Inimese jaoks, kes kannatab labajala halvatuse all, ei ole kuigi suurt erinevust sellel, kas põhjus on viiruslik polio või degeneratiivne düstroofia ; oluline on aidata tal paremini kõndida.

Diagnoosimine ehk millised uuringud võidakse teha ja miks Peaaegu alati tehakse röntgen valutavast piirkonnast või lülisambast, mis võimaldab diagnoosida traumasid, spondüloosi ja kasvajaid.

Liigeskaebuste korral tehakse artroskoopia ehk liigese sisevaatlus diagnostiline operatsioonmis näitab liigese täpset seisukorda. Põletiku kahtluse korral tehakse vereanalüüs ja bakterite külv nii põletiku piirkonnast kui ka verest kindla põletikutekitaja määramiseks.