Liigu sisu juurde

Teisalt ei jõua kõik diagnoosi saanud patsiendid haigust suremuskordaja arvutamise ajaks seda läbi põdeda. Kuidas viirus levib? Soovitused COVID kahtlusega inimesele või nakatunule COVID peamised sümptomid on: peavalu, köha, palavik, hingamisraskused, kurguvalu, köha, lihasvalu, maitsemeelte kadu, haistmismeelte kadu, väsimus ja nõrkustunne. Rasedusaegse viiruse ülekandumise kohta emalt lapsele ei ole veel kindlaid andmeid.

Keda testitakse?

Ära unusta grippi, vajadusel kaalu ravi alustamist. Uus palavik või seisundi ja sümptomite halvenemine pärast esialgset paranemist võib viidata tüsistusele, mille hindamiseks võib tekkida vajadus patsiendi vastuvõtule kutsumiseks või haiglaravile suunamiseks.

Patsiendil paluda igapäevaselt hinnata kodus lihtsamaid tervisenäitajaid: kehatemperatuur, südame löögisagedus,ja võimalusel ka vererõhk. Palu silmas pidada, et enamasti toimub raskemate haigusjuhtude puhul seisundi halvenemine Kui patsient ei kuulu riskigruppi ei esine kroonilisi olulisi haigusi, vanus alla 60 aasta, on üldiselt toimetulevsiis lepi kokku patsiendiga kontakti saamise viis ja palu patsiendil kohe kontakteeruda perearstikeskusega, kui seisund peaks halvenema.

Informeeri tunnustest, mis viitavad seisund halvenemisele: palavik püsib üle 38 kraadi üle nädala, köha süveneb, tekib või süveneb hingamisraskus või valu hingamisel, süveneb nõrkustunne, võib tekkida ka lihas- ja peavalu.

Soovitused COVID kahtlusega inimesele või nakatunule COVID peamised sümptomid on: peavalu, köha, palavik, hingamisraskused, kurguvalu, köha, lihasvalu, maitsemeelte kadu, haistmismeelte kadu, väsimus ja nõrkustunne. Kui sa tunned, et sul avaldub mõni eelnevalt nimetatud sümptomitest, jää koheselt eneseisolatsiooni ning võta ühendust oma perearstiga. Kuna COVID sümptomid võivad olla väga kerged jälgi oma tervist tähelepanelikult ning pöördu perearsti poole või helista ka perearsti nõuande liinile kergete sümptomitega. Maski tuleb kanda kõigil mistahes haigussümptomitega inimestel avalikus valu nakkuse ajal viibides või vältimatu lähikontakti korral.

Teavita, et seisund võib halveneda umbes nädal keskmiselt päeva peale esmast haigestumist ja et seisundi halvenemisel ei viivitataks kontakti võtmisega. Kui patsient kuulub riskigruppi esinevad olulised kroonilised haigused, vanus üle 60 aasta, on teie hinnangul halvasti toimetulev, elab üksisiis korraldage oma töö perearstikeskuses ümber nii, et sellistele patsientidele helistatakse tagasi iga päeva järel kõik kontaktid tuleb kirjeldada patsiendi tervisekaardis.

Tagasi helistamisel küsitletakse järgmiste sümptomite osas: toimetulek haigusega, palaviku kulg, köha süvenemine, hingamisraskus, väsimuse süvenemine ja muud olulised sümptomid, mida patsient võib kaevata.

Language switcher

Paluge hinnata võimalusel hingamissagedust ning mõõta eelnevalt vererõhku võimalusel võiks abistada selles pereliige. Kui hindate patsiendi seisundi kergeks, siis võib patsient jääda edasisele kodusele ravile, informeerite patsienti uuesti koduse ravi põhimõtetest ning võtate uuesti kontakti päeva pärast ning palute ise helistada kui seisund halveneb varem. Kui hindate, et seisund on võrreldes haigestumise valu nakkuse ajal muutunud raskemaks, aga patsient on võimeline tulema perearstikeskusesse, kutsuge ta vastuvõtule viirushaigetele spetsiaalselt ettenähtud ajale, võimalusel samal päeval, kuid mitte hiljem kui järgmisel päeval.

Iga ülemiste hingamisteede haigustega arvesta, et tegemist võib olla koroonaviirusega ja vajalik oleks isolatsioon 14 päeva.

  1. Viirus võib põhjustada köha, palavikku ja hingamisraskuseid.
  2. Geeli valu kate harjade liigestes
  3. Hiina haiguste kontrolli- ja tõrjekeskuse 44 nakatunut haaranud analüüsi põhjal polnud väliseid sümptomeid 1,2 protsendil haigestunutest.

Isolatsiooni võib lõpetada, kui haigussümptomite algusest on möödas 14 päeva ning patsient on olnud palavikuvaba vähemalt 48 tundi ning 24 tundi on möödunud ägedate respiratoorsete sümptomite valu nakkuse ajal. Paluge patsiendil ise teavitada ka enda isolatsiooni lõppemisest ja tervenemisest.