Liigest toetavad ka liigesele kinnitunud lihased ja kõõlused. Võib juhtuda, et analüüsid ja röntgenipildid liigestest on küll korras, kuid inimene põeb siiski reumatoid-artriiti, seetõttu ei tohi alahinnata haige hoolikat küsitlemist ja liigeste vahetut uurimist. Liigesevedelik aga toimib liigese määrdeainena. Uuem võimalus on viia liigesesse eeskätt põlveliigesesse liigesepindu määriva toimega preparaati viskosuplementatsioonravi.
Ei tea, kui lohutav see praegustele haigetele on, kuid sajandite vältel on podagrat peetud lordide ja kuningate haiguseks, seda on põdenud Aleksander Suur, Michelangelo, Cromwell, Goethe, Newton, Päts jt. Liigesepõletikku tekitavad liigesesse ladestuvad kusihappesoolad, nende leidumine liigesevedelikus on haiguse diagnoosimise aluseks. Sagedamini on haaratud suure varba põhiliiges, harvem ka sõrmeliigesed.
Äge põletik tugeva valu, turse ja punetusega tekib sageli öösel, kaasneda võib ka palavik. Esineb nahaaluseid, nn podagrasõlmekesi, mille rebenemisel eritub valkjas ja puderjas hambapastataoline mass.
Sõlm ei puneta — see eristab podagrasõlme mädapaisest. Haigestuvad sageli mehed vanuses üle 50 eluaasta, seda soodustab õlle, veini, šampanja ja mõnede liha- lihapuljong, noorloomaliha, lambaliha, suitsusink, maks, neerud, kopsud ja kalatoitude tursk, koha, haug, heeringas, sprotid liigne tarvitamine.
Võib tõusta ka vererõhk. Laboritestides hinnatakse kusi-hape sisaldust veres ja kolesteroolitaset, haiguse ägedust näitab vastuvõtul tehtav lihtne analüüs: settereaktsioon. Podagra vajab kroonilise haigusena eluaegset ravi ja režiimi.
Millised liigesehaigused meid vaevavad ja kuidas saab ise end aidata
Suurenenud kusihappesisalduse normaliseerimiseks kasutatakse preparaati toimeainega allopurinool, sama oluline kui rohtu võtta on pidada dieeti, vältida nimetatud toiduaineid-jooke. Esmaabiks ägeda põletiku korral võib võtta paratsetamooli või ibuprofeeni lubatud kogusest suuremates annustes ning valusat ja kuumavat liigest jahutada külmageelikoti, jääkuubikute või lumega.
Arst määrab ägeda põletiku raviks mittesteroidseid valu- ja põletikuvastaseid ravimeid, tavaliselt diklofenakki või etorikoksiibi. Osteoartroos Osteoartroos on kõige levinum liigesehaigus, võib arvata, et see tabab peaaegu kõiki kesk- ja vanemaealisi. Haiguse tekke aluseks on eri põhjustel tekkinud liigeste kulumine ja sellest tulenev liikuvushäire, jäikus, raginad ja aeg-ajalt tekkiv põletik liigeseturse ja punetusega.
Kahjustub kogu liiges: liigesekõhr, sidemed, luud, liigesekapsel.
Haigus võib tabada üht või mitut liigest või piirkonda, täpsuse huvides kasutatakse vastavaid termineid: osteoartroos põlves — gonartroos, puusaliigeses — koksartroos, lülisambas — spondüloartroos, paljude liigeste haigestumine — polüartroos. Paratsetamooli liigeste poletik, nagu paljud kroonilised haigused, on astmelise kuluga, I staadiumit iseloomustab vähene valu koormuse järel, IV staadium tähendab aga juba rasket liikumishäiret, valu rahuolekus, abivahendite ja kõrvalabi vajadust.
Osteoartroosi ravi on mitmesuunaline. Valu ja põletikunähtude leevendamiseks kasutatakse medikamentoosset ravi. Liigesekõhre ainevahetust parandatakse glükoosamiini või kondroitiinsulfaatpreparaatidega.
Iga viies inimene maailmas põeb mingit liigesehaigust, Eestis kannatab mitmesuguste liigesehaiguste all ligi inimest. Luu- ja liigesehaigusi on palju ja ühel haigusel võib olla mitu erinevat vormi ning liigesehaigustel võivad olla vägagi rasked tagajärjed.
Underwater Ballerina Living Art: A Study of The Immune System
Seepärast on liigesevaevuste esinemisel oluline pöörduda arsti poole, et teada saada täpne diagnoos. Arsti poole tuleks kindlasti pöörduda järgmistel juhtudel. Tegu on mittepõletikulise liigesehaigusega, mille tekkepõhjust täpselt ei teata.
Esinemissagedus suureneb vanusega ja haigestuvad rohkem naised.
Haigus varieerub sõltuvalt soost: näiteks meestel ja naistel diagnoositakse puusaliigese artroosi võrdse sagedusega, kuid põlveliigese artroosi esineb naistel kaks korda rohkem kui meestel.
Soodustavateks teguriteks loetakse liigeste ülekoormust raske füüsilise töö, liigse kehakaalu tõttuaga ka liigesekõhre nõrkust, ainevahetushäireid ja pärilikkust.
Osteoartroos seisneb liigesepindu katva õhukese kõhrekihi kulumises ja pragunemises. Kõhrekiht vähendab liigesepindade hõõrdumist ja pehmendab põrutusi liigest moodustavate luuotste kokkupuutel. Artroosi korral võivad esineda õhtused, koormusjärgsed valud, aga ka lühiaegne, mõneminutine jäikus kahjustatud liigestes, näiteks põlvedes, puusades ja ka sõrmedes.
- Sageli annab reumatoid-artriit endast märku sõrme- ja randmeliigeste valu ja tursega, haiguse algus võib olla äge, tähendades tugevat valu, liigesepunetust ja -turset, või alaäge, üksnes vaevumärgatava liigeseturse ja vähese valuga.
- Millised liigesehaigused meid vaevavad ja kuidas saab ise end aidata - Eesti Naine
- Valu ja valuvaigistid - ibuprofeen ja teised ravimid
- Haiget harja podagra
- Islandi liigeste ravi
- Liigesepõletik | Haiguste ABC - kuldmokk.ee
- Toimetas Einar Ellermaa Pexels.
Liigesekulumus võib tekitada tugevaid valusid, kuid seda ei täheldata kõigi haigete puhul. Muutused liigestes võivad tekkida alles aastate jooksul.
Esmalt häirib liigese väsimine, kuid seejärel hakkab inimene tundma valu, misjärel tekivad liigese funktsiooni piiratus ja deformatsioonid. Iseloomulike nähtudena ilmuvad kahjustunud liigestele kühmud ja sõlmed.
Artroosi pole võimalik välja ravida. Olulisim on profülaktika ja keha toonuses hoidmine.
Juhul kui haigusnähud on ilmnenud, ei tohi liigeseid enam liigselt koormata. Haigust aitab pidurdada glükoosamiini tarbimine, ägedatel juhtudel tuleb tarbida nii põletiku- kui valuvastaseid ravimeid. Kaugele arenenud liigesekulumuse, sagedamini põlve- ja paratsetamooli liigeste poletik kahjustuste korral asendatakse kahjustunud liiges proteesi ehk tehisliigesega. ARTRIIDI ehk liigesepõletiku korral on tegu eeskätt liigese sisekesta põletikuga, mille korral esineb liigesepiirkonna valu, turse, mõnikord ka punetus või liigese funktsioonihäire.
Enamik liigesepõletikke kulgeb väheste sümptomitega ja kroonilisena, haaratud võib olla üks või mitu liigest. Tagajärjeks võib olla liigese funktsiooni püsiv häire, aga artriit võib ka täielikult paraneda.
Infektsioosset mädast artriiti põhjustavad liigeses viirused, seened ja bakterid. Reaktiivsete liigesepõletike korral liigeses mädatekitajat ei ole, liigesepõletik tekib immuunsüsteemi vastusena nakkusele kusagil mujal organismis näiteks kuse-suguteedes või soolestikus. Esmaabiks kasutatakse külmaprotseduure jääkott, külm mähis.
Samuti tuleb haigele liigesele anda rahu. Haigus võib alata igas elueas, kuid levib enamasti keskeas ja kulgeb pidevalt edasi arenedes.
Arvatakse, et reumatoidartriiti põhjustavad vähemalt osaliselt naissuguhormoonid, kuna kolmveerand haiguse all kannatajatest on naised.
Samuti võivad haigust põhjustada toiduallergia, krooniline stress, häiritud seedetegevus, asendamatute rasvhapete või D-vitamiini puudus ning suitsetamine. Püsiva põletiku tõttu liigese sisekiht pakseneb, sellesse kasvavad uued veresooned ja lisanduvad põletikurakud. Põletikuline kude hakkab vohama, levib liigesesidemetele ja hävitab normaalse liigese.