Ühtlasi peaksid kõik süsteemid kandma vastutust üldsuse ees, tagama süsteemi hea haldamise ja läbipaistvuse. Kokkuvõttes määratletakse kohad, kust ühe või teise eriala teenuste ostmine on optimaalne, jätkusuutlik ja kvaliteetset tulemust tagav, arvestades sealjuures tervishoiupoliitilise raamistikuga. Analüüsitakse maakonnas konkreetsel eriarstiabi lepinguerialal nõudluse mahtu ja kas see on piisavalt suur, et tagada arstidele jt tervishoiuressurssidele maakonnas kohapeal piisavat koormust. TUNNISTAB, et Euroopa Kohtu hiljutised otsused tõid esile vajaduse selgitada EÜ asutamislepingu sätete vastastikust mõju, eelkõige teenuste vaba liikumise ja riiklike tervishoiusüsteemide poolt osutatavate tervishoiuteenuste suhtes. Euroopa Liidu 25 liikmesriigi tervishoiuministritena kutsume Euroopa institutsioone üles tagama, et nende töö kaitseks kõnealuseid väärtusi, sel ajal kui hoogustub töö, et uurida Euroopa Liidu mõju tervishoiusüsteemidele ja samuti tervishoiuaspektide kaasamist kõikidesse poliitikatesse. Oleme alustanud teekonda tervisekassa poole, kus pöörame suurt tähelepanu haigusi ennetavatele ja tervist edendavatele tegevustele.
Tervishoiuteenuste nõudluse hindamine Tervishoiuteenuste nõudluse hindamisest ja ravi rahastamise lepingute planeerimisest Sotsiaalmaksuna kogutav ravikindlustusraha on ravikindlustatute ühine vara, et haigestumise korral oleks kõigile kindlustatutele tagatud kaasaegse ravi kasutamisega seotud vajalik finantsiline tugi uhine ravi tekkinud ning sageli üsna märkimisväärsete arstiabi kulutuste katmiseks.
Haigekassal on tulenevalt ravikindlustuse seadusest kohustus selle raha abil teha diagnostika ja ravi võrdselt kättesaadavaks kõigile ravikindlustatutele.
Selle eesmärgi täitmiseks hindab haigekassa iga-aastaselt kindlustatute ravivajadust ehk nõudlust tervishoiuteenuste järele. Nõudluse hindamine viiakse läbi kõikidel erialadel ja teenuse tüüpides klopsab loualuu kaes tasemel lähtudes kindlustatu uhine ravi.
Hindamisel arvestatakse, kui suur on kümne-aastases vanusrühmas maakonnas elavate kindlustatute oodatav vajadus tervishoiuteenuste osas järgmiseks aastaks. Kuna võimalused on vajadusest väiksemad, piiratakse hinnatud nõudlust eelarveliste võimalustega.
Tervishoiuteenuste eelarve piirnumbri kinnitab haigekassa nõukogu. Rahastatav nõudlus on väga oluline sisend raviasutuste lepingupakkumuste planeerimisel, mille alusel koostame lepingud arvestades kindlustatu ravi vajadust erialati ja ravile liikumist erinevate raviasutuste osas.
Analüüsitakse maakonnas konkreetsel eriarstiabi lepinguerialal nõudluse mahtu ja kas see on piisavalt suur, et tagada arstidele jt tervishoiuressurssidele maakonnas kohapeal piisavat koormust.
See annab sisendi kaalumiseks, kas haigekassal on põhjendatud sõlmida leping konkreetse eriala teenuste ostmiseks maakonnas teenust osutava lepingupartneriga.
Teiste uhine ravi raviteenuse osutamiseks sõlmib haigekassa lepingud kesk- ja regionaalhaiglatega ning vajadusel ka teiste teenuseosutajatega, millega tagatakse vastava eriala teenuste pakkumine Eestis tervikuna. Kokkuvõttes määratletakse kohad, kust ühe või teise eriala teenuste ostmine on optimaalne, jätkusuutlik ja kvaliteetset tulemust tagav, arvestades sealjuures tervishoiupoliitilise raamistikuga.
Eriarstiabi geograafilise kättesaadavuse põhimõtted, millest lähtuvalt haigekassa on aastatel, ja ravi rahastamise lepinguid planeerinud, asuvad siin. Ühtlasi koostatakse tervishoiuteenuste THT 4 aasta prognoosi, mis on vajalik Eesti raviteenuste koguvajaduse hindamiseks, mis kajastaks erinevate tegurite rakendumisel uhine ravi ressursside vajaduse muutusele ning läbi mille on võimalik arvestada nende mõju ravikindlustuse eelarvele ja THT kättesaadavusele.