Liigu sisu juurde

Seega paistab olevat põhjendeid nii selle kasuks, et pidada neid füüsilisteks objektideks või seisunditeks, mida tajutakse , kui ka selle kasuks. Karl Martin Sinijärv on Õpetajate Lehe kolumnis kord nentinud, et inimesed on erinevad ja nad on seda kohe. Kaudse realismi järgi on see otsesus illusoorne: tegelikult teadvustatakse otseselt elamuslikke vahendajaid, ja vaimuvälist maailma tajutakse kaudselt. Mis see täpsemalt on? Valu asukoht on koht, mille koekahjustust valuelamused representeerivad.

Ma vastan ausalt: mina ei tea! Sest ma ei tea, millised tööd tulevikus tegijat ootavad.

Ometi pean ma iga päev oma õpilasi eluks ette valmistama. Sellest lähtuvalt olen endale eesmärgiks seadnud õpetada noortele oskusi, mida läheb vaja, et toime tulla mitte eeskätt töö- vaid inimeseks olemise maailmas.

Astmevahelduse kõrval õpetan natuke, kuidas tuua vaheldust igapäevaellu: lisades ivakese maitset Indiast, pisut Prantsusmaalt; käänetega koos võiks kõnelda elukäänakutest mis voib olla valu uhises sellest, kuidas nendega toime tulla; omadussõna võrdlusastmed justkui kutsuvad üles koos mõtisklema selle üle, miks peab end pidevalt teistega võrdlema ja seeläbi kehva enesetunnet ning -hinnangut tekitama ning seda sageli täiesti vabatahtlikult. Me kõik oleme erinevad — ja selles ongi asja iva, võlu ning valu.

Mulle meeldib noore haridusaktivisti, ka õpetaja ametit mekkinud Triin Toomesaare visioon sellest, millise kõige paremas mõttes haridussupi me peaksime kokku keetma. Teisisõnu, eesmärk on toetada optimistliku, ennast tundva, endasse ja teistesse uskuva särasilmse noore inimese kujunemist. See, et praegu seisame silmitsi just nimelt eespool nimetet probleemidega, on otseses seoses meie kehvakese vaimutoidulauaga. Igaüks, kes söönud oma elu jooksul vähemalt paar burgerit, kindlasti teab — kas ka tunnistada tahab, on iseküsimus — et see ei täida kõhtu.

Seal on küllaga kaloreid, mis tekitavad tunde, et kõht oleks nagu täis, aga tegelikult on rahulolematus — tahaks midagi veel. Lisaks: üks õige burgerifänn mõnest kiirtoidurestoranist korraga alla kolme burgeri ei ostagi. Oleme keskendunud hulgale, mitte kvaliteedile.

Niisamuti võib ka vilets vaimutoit tekitada sööjale täiskõhu turse lahedal justov u n d e, aga pikas perspektiivis ei toida sööjat vajaminevate toitainetega: oskuste, teadmiste, harjumustega, mis tagaksid talle õnneliku elu. Mida saame muuta? Esiteks mõelda läbi, milline on see toidulaud, mida endale ja teistele pakume.

Hamburgeri järele haaratakse sageli siis, kui on kiire; kui pole tahtmist või oskusi midagi kvaliteetsemat osta või teha; või kui ei teatagi, et toiduna ei teeni burger oma eesmärki. Õpetajana töötades mõtlen pidevalt, kas toimetan ikka teadlikult tänase muutuva maailma vajadusi arvestades ja püüan saavutada maksimaalset kvaliteeti.

Kas pühendan oma aega ja energiat, et pakkuda parimat, kvaliteetseimat, n-ö kodust toitu?

EUR-Lex Access to European Union law

Kodune toit — kui soe sõnapaar! Mis see täpsemalt on? See on hoole ja pühendumisega tehtud roog, kuhu on investeeritud aega, koosolemist, head meeleolu ja armastust. Millest sageli algab kodus kokkamine: tehakse kapiuksed lahti ning vaadatakse üle, mis seal juba olemas on, ning lähtuvalt sellest kavandatakse edasine töö käik. Sageli pole isegi retsepti vaja, piisab loovusest ning julgusest seda rakendada.

Karl Martin Sinijärv on Õpetajate Lehe kolumnis kord nentinud, et inimesed on erinevad ja nad on seda kohe. Kohe väiksest peast. Eriti väiksest peast.

Edasi lähevad üha ühesugusemaks ja surnust peast on juba üsna sarnased. Õnneks on sinna aega. Kunagi pole hilja burksiputka sulgeda ja leida võimalusi ise ning ühiselt kokkamiseks ning seeläbi ka teineteise tundmaõppimiseks: uurida välja, kellele meeldib leib, kellele sai, kes on mis voib olla valu uhises allergiline ning kes armastab üle kõige maasikamoosi. Tajuakti analüüsitakse tajuja seisukohast nii, et selles osalevad elamus ja mõisteline kategoriseeriminest mõistete rakendamine taju objektile ja selle omadustele.

mis voib olla valu uhises

Tajuelamused on tajujale läbipaistvad, nii et ta tajub vaimuvälist reaalsust otseselt, tajumata või teadvustamata kõigepealt elamust või selle omadusi.

Niisugust tervemõistuslikku vaadet nimetatakse tavaliselt naiivseks realismiks või otseseks realismiks. Kaudse realismi järgi on see otsesus illusoorne: tegelikult teadvustatakse otseselt elamuslikke vahendajaid, ja vaimuvälist maailma tajutakse kaudselt.

George Edward MooreBertrand Russell ja Henry Habberley Price 'i järgi on need vahendajad fenomenilised või mentaalsed partikulaaridmida tavaliselt nimetatakse meelteandmeteks. Oletame, et kellelgi on hallutsinatsioon.

mis voib olla valu uhises

Intuitsioon ütleb, et ta näeb midagi. Meelteandmeteteooria järgi ta näeb fenomenilisi indiviide meelteandmeidmillel reaalselt ongi need omadused, mis paistavad. Meelteandmed on privaatsed, subjektiivsed ja ennastsisendavad ning on korrigeerimatu teadmise allikas. Meelteandmed ei ole meeleelundite ees, vaid teadvuses.

Tajulise teadlikkuse puhul on alati tegu fenomeniliste objektide teadvustamisega, olgu siis tegu hallutsinatsiooniga või tajuga.

  • Valu leevendamine[ muuda muuda lähteteksti ] Valude ja kannatuste leevendamine on tervishoius üks kõige olulisemaid eesmärke.
  • Kahjustab luu pohjuseid
  • Esseekonkurss: Mis võib olla ühist haridusel ja hamburgeril? : Õpetajate Leht
  • Но стены ли это .
  • Valu olaliigese valu pingutamisel

Kuigi välistaju puhul tajutakse välisobjekte ja nende omadusi kaudselt, seda kaudsust tavaliselt ei teadvustata; seda näitab ainult filosoofiline refleksioon.

Paistab aga, et valu puhul tuleb see kaudsus introspektiivselt kergesti välja, sest me ei taha samastada valu kehaosaga, milles me seda tunneme. Valu ja teisi " intransitiivseid " David Malet Armstrong" Bodily Sensations ", " A Materialist Theory of the Mind " kehalisi aistinguid tundub meelteandmete teooria hästi seletavat.

Meelteandmete teooria seisukohast on valud fenomeniliste indiviidide paradigmaatiline näide. Nende olemasolu sõltub sellest, et neid aistitakse, ja nad on aistijate jaoks loogiliselt privaatsed.

Sellepärast siis ongi valud ühtaegu aktid ja objektid: nad ei saa olemas olla ilma elamusaktita Charlie Dunbar Broad" Scientific Thought ". Valu mõiste käib nii fenomeni kui objekti kui selle teadvustamise kui akti kohta.

mis voib olla valu uhises

Nüüd on võimalik öelda, et valud kui meelteandmed asuvadki seal, kus need paistavad asuvat fantoomvalu korral tühjas kohas ; selleks ei ole loogilist takistust Frank Jackson" The Existence of Mental Objects ", Perception: A Representative Theory. Levinuma vaate järgi asuvad valud fenomenilises ruumis või fenomenilisel väljal, mis on vastetega füüsilises ruumis kuidagi isomorfne või süstemaatiliselt seotud. See teooria sobib ka visuaalsete meelteandmete puhul. Kehaliste aistingute puhul nimetatakse seda mõnikord nägemisvälja eeskujul somaatiliseks väljaks.

Selle kasuks taju puhul üldiselt on siiski tugevaid argumente nagu ka selle kahjuks. Valu ja kehaliste aistingute puhul võivad need teooriad töötada ka juhul, kui nad välistaju puhul ei tööta. Nende teooriate üks põhilisi nõrkusi on siiski see, et nad ei seleta valumõiste kummalisust, vaid võtavad selle lähtekohaks. Näiteks kui me paigutame kehaosadesse fenomeniliste omadustega mentaalsed objektid, kas siis vaimul on ulatus või kas vaim osalt kattub kehaga?

Ja kui nad seal on, kas siis teised ei võiks põhimõtteliselt neile ligi pääseda? Kui aga privaatsed mentaalsed objektid on privaatses fenomenoloogilises ruumis, siis tekib küsimus, kuidas see ruum on vastastikuses toimes füüsilise ruumiga.

Asi on esiteks selles, kuidas füüsilised ja mittefüüsilised sündmused saavad teineteist mõjutada; teiseks pole selge, kuidas need ruumid üksteisega vastavuses on, kui osteokondroosi folk-ravi ei ole. Meelteandmete teooriate puuduseks peetakse ka antifüsikalismi sidumust. Füsikalist möönaks vaevalt fenomeniliste objektide olemasolu.

Esseekonkurss: Mis võib olla ühist haridusel ja hamburgeril?

Taju all ei mõelda siin mitte introspektiivset taju, vaid välistaju. Tajuteooriate järgi tajutakse valu tundes kehaosa füüsilist seisundit.

Tegu oleks somatosensoorse tajuga, mis sarnaneb kompimise või propriotseptsiooni modaalsusega. Selleks seisundiks peetakse enamasti koekahjustust või seisundit, mis võib viia koekahjustuseni. Võimalik on pidada tajuobjektiks ka notsitseptorite aktiveerumist. Kui jutt on valu asukohast, siis peetakse tavaliselt silmas selle tajuobjekti tegeliku või võimaliku koekahjustuse asukohta. Varem ei peetud valusid tajulisteks, vaid aistinguteks või elamusteks, mida usaldatavalt põhjustab tegelik või potentsiaalne vigastus.

Neid peeti hoiatussignaalideks, millel pole välismaailma tajumise tavaliste viisidega palju ühist. Kuigi tänapäeval on meelteandmete kontseptsioonist suuresti loobutud, pooldavad tajuteooriate vastased tänapäeval valu "aistingu- või kvaaliteooriat", mille järgi valu pole küll mitte fenomeniline objekt, küll aga elamuse fenomeniline kvaliteet või siis elamus, millel on teatud kvaalid. Suurem jagu meelteandmete teooria kohta öeldut kehtib ka kvaaliteooria kohta. Earl Conee järgi me nimetame valuks nii valuseisundit kui ka valukvaale.

Sellepärast valu ei mis voib olla valu uhises olla tajumus. Kui valu samastada valu põhjusega, näiteks koekahjustusega, nagu NewtonStephens ja Graham ning Hill ja siis on seda raskust väga raske ületada.

Armstrong, Pitcher ja enamik teisi tajuteooriate pooldajaid samastavad valu valuelamuse või -aistinguga, mida nad peavad tajuaktina kaasatuks koekahjustuse tajumisse. Nägemistajust erineb selline taju spontaanse huvi suunatuse ja mõistelise samastamise objekti poolest valuks nimetatakse elamust; kui aga räägitakse valu asukohast, siis enamiku tajuteooriate pooldajate arvates peetakse siiski silmas tajuobjekti asukohta ; nägemistaju puhul on nii tajuline kui ka mõisteline fookus tajuobjektil; mõnikord suuname tähelepanu ka elamusele, tavaliselt siis, kui on kahtlus selles, mida me näeme.

Valude korrigeerimatus taandub sellele, et elamused on korrigeerimatud. Valud on privaatsed sellepärast, et elamus peab olema kellegi vaimuseisund, nii et nende privaatsus taandub elamuste privaatsusele. Sama lugu on subjektiivsusega. Nii et kui privaatsuse, subjektiivsuse ja korrigeerimatusega on probleeme kuidas need täiesti füüsilises maailmas võimalikud onsiis need on üldised probleemid, mitte spetsiifiliselt valu ja kehaliste aistingute probleemid.

Tajuteooriate pooldajad ütlevad tavaliselt, et terve mõistusega mis voib olla valu uhises õnnestu selles asjas täit kooskõla saavutada, küll aga ligilähedast. Põhiidee on selles, et valuteatega omistatakse endale teatud laadi elamus, millel on intentsionaalne sisuArmstrong, Pitcher.

Elamustele intentsionaalse sisu omistamine tajuteoorias on vajalik selleks, et seletada, kuidas need informeerivad oma omanikku tema vahetust vaimuvälisest ümbrusest. Nii et siis valuelamused on ka representatsioonidnagu teisedki tajuelamused. Nad representeerivad koekahjustust teatud kehapiirkonnas. Valu asukoht on siis representeeritava koekahjustuse asukoht.

Valuteatega omistatakse endale elamus, mille intentsionaalne sisu on, et teataja teatud kehapiirkond on teatud laadi seisundis. Rääkimisviis moonutab teate sisu tehes selle ähmaseks ja segasekspaigutades valu enese kehaosasse, kuigi valu tegelikult on vaimus. Mis voib olla valu uhises valul on intentsionaalne sisu, võib valu olla ka vale, st valesti representeerida vastaval kehaosal ei pruugi midagi viga olla. Omistusi on siin kaks: elamuse omistamine ja koekahjustuse omistamine.

Valuteade omistab ainult esimese; koekahjustuse omistab valu ise. Sellepärast ei tekitagi valuteade mulle sidumust koekahjustuse kohta. Illusoorsed ja hallutsinatoorsed valud on ehtsad valud. Niisugune Armstrongilt ja Pitcherilt pärinev valu asukoha käsitus on olnud väga mõjukas; arusaam, et valu asukoht on valuga representeeritud koekahjustuse intentsionaalne asukoht, paistab praegu olevat valdav.

Kui kogu vaimuvälise reaalsuse kaudset taju vahendab meelteandmete otsene taju ning meelteandmed on vaimuväliste objektidega teatud süstemaatilistes suhetes, mistõttu nad on kontingentselt neid representeerima hakanud, siis on täiesti võimalik ka valu meelteandmeid representeerivateks pidada, st otsene teadlikkus valu meeleandmetest võiks konstitueerida nende koekahjustuste kaudse taju, mis neid meelteandmeid tavaliselt süstemaatiliselt põhjustavad.

Kaudse realismi pooldajad pole seda teed läinud tõenäoliselt sellepärast, et terve mõistus ei toeta valu tajuteooriat. Nad saavad öelda, et me oleme otseselt ja vahetult teadlikud valust kui mentaalsest objektist või kvaliteedist, sõltumata sellest, kas valu representeerib või signaliseerib koekahjustust.

Valu mõiste käib nende järgi otseselt elamuse või elamuse sisemise otsese objekt kohta, ja see on terve mõistusega piisavalt kooskõlas. Pealegi tuleks tajuteooriat omaks võtes seletada, miks valul ja välistajul on erinev mõisteline fookus, kui mõlemad on tajulised. Peaaegu kõik valu tajuteooriate pooldajad pooldavad otsest realismi. Aga siis tekib küsimus, millist objekti, seisundit või sündmust valu puhul tajutakse. Kui see on koekahjustus, mida siis kujutavad endast elamused?