Liigu sisu juurde

Ka tihe ajaline seos teise haigestumisega vajab erilist tähelepanu. Harjumuspäraselt kirjeldatakse migreeni kui ühepoolset pulseerivat peavalu, millele võivad eelneda erinevad eelsümptomid ehk aurad ning kaasuda iiveldus, oksendamine, valgus- ja mürakartus. Vajadusel suunab ta peavaludega inimese teistele spetsialistidele — enamasti neuroloogile.

Tervis Valu võib esineda koos vigastusega, aga vigastus võib esineda ka ilma valuta ja valu ilma vigastuseta.

raadiuse harja ravi ravi

See annab märku, et valu teke on keerulisem, kui esialgu arvatakse. Kas selliseid inimesi on palju, kellel ei tundu olevat kehaliselt midagi viga, aga kes on kõikvõimalikes valudes? Kui jah, siis miks see nii on? Tavapärane on ju arvata, et kui metsik valu valutab, siis on keha katki. Püsiva valu esinemissagedus on erinevate allikate kohaselt kolmandikul kuni pooltel inimestel rahvastikust ning selle täpsetest põhjustest on veel palju, mida ei teata.

Püsiva valu käes kannatajaid on maailmas rohkem kui südamehaigeid, diabeetikuid ja vähihaigeid kokkuning seetõttu on see meditsiinisüsteemis suur ja kulukas probleem.

On isegi leitud, et osaliselt aitab meditsiinisüsteem valu metsik valu mõistmisega probleemile kaasa. Näiteks kui püsiva seljavaluga inimene laseb enda seljast MRT-pilti teha, siis tema prognoos valu osas ei parane, vaid hoopis halveneb. Siiski on viimaste aastakümnetega valualane teadus kõvasti arenenud ja olukord paranemas. Peamine muutus seisneb arusaamas, et kehalised vigastused ei ole piisavad, et selgitada täielikult metsik valu põhjuseid.

Terve ajaloo vältel on otsitud valu põhjustele selgitust piltdiagnostikast, rühihäiretest ja teistest struktuursetest patoloogiatest, aga see ei ole kogu tõde valu põhjustest selgitanud.

Meil võib olla valu koos vigastusega, aga samamoodi võib meil olla vigastus ilma valuta ja valu ilma vigastuseta.

Tervis Valu võib esineda koos vigastusega, aga vigastus võib esineda ka ilma valuta ja valu ilma vigastuseta. See annab märku, et valu teke on keerulisem, kui esialgu arvatakse. Kas selliseid inimesi on palju, kellel ei tundu olevat kehaliselt midagi viga, aga kes on kõikvõimalikes valudes? Kui jah, siis miks see nii on?

Kui paneme täiesti valuvabad ja terved inimesed MRT-uuringusse, siis leiame, et peaaegu kõigil on struktuurseid probleeme, alates diskide degeneratiivsetest muutustest kuni spondülolisteesideni, aga valu puudub.

See annab meile märku, et struktuursed muutused võivad osaliselt olla täiesti normaalne nähtus, mitte valu põhjus.

miks haiget olgadele

On Teil mõnda näidet olukorrast, kus inimese keha reageerib üllatuslikult? Kindlasti on Teil klientidega sääraseid juhtumeid esinenud. Näiteks üks minu klient, kellel esines krooniline valu, rääkis huvitava loo sellest, kuidas ta esmakordselt märkas valu ja vigastuse erinevusi. Nimelt oli ta ühel päeval kooki küpsetanud ja selle ahjust välja võtmise ajal tundis järsku tugevat kärsahaisu.

Tabamata selle põhjust võttis ta koogi ahjust kiirelt välja, arvates, et on selle ära kõrvetanud.

  • Metsik porgandiseemne eeterlik õli - BioAromaForYou
  • Peavalu tüübid – Peavalu
  • Maksa- ja neeru, taastamiseks.

Kook ei olnud kusagilt kõrbenud. Seejärel märkas ta oma kätt, mis oli ahju pannes läinud vastu ahju tulikuumale laele ja põletanud tema nahka. Sealt tuligi see imelik hais, koed olid metsik valu kärssama läinud.

Samal teemal

Kummaline oli, et ta ei tundnud sellel hetkel absoluutselt valu. Ta käsi sai küll põletada, aga valu puudus. Kuna koogi valmistamine oli kliendi jaoks tavapärane tegevus, mille käigus ta on aastate jooksul ikka kokku puutunud kuumemate esemetega, oli tema metsik valu õppinud kehast tulevaid aistinguid ignoreerima.

Info ärritusest liikus küll mööda närve tema ajju, aga kuna keskkond oli ohutu ja ärritused tavapärased, ei vastanud aju valuaistinguga.

Radikulopaatia sümptomid olenevad sellest, mis närvid on mõjutatud.

See on hea näide sellest, kuidas ümbritsev keskkond ja mõtted võivad valukogemust mõjutada. Kuidas siis ikkagi valust aru saada, kui keha nii kummaliselt reageerib? Selleks, et mõista, kuidas me valu tunneme, tuleb teha vahet ägedal ja kroonilisel valul.

Kui end vigastame, siis sellega kaasnev valu tuleb eelkõige kehast endast ja ärritust tundvatest retseptoritest.

Arst vastas:

Seda nimetatakse ägedaks valuks. Aju otsustab kehast tulenevate ärrituste tõttu alarmkella lüüa. Kui vigastus on metsik valu ja valu metsik valu kestma, siis seda valu nimetatakse krooniliseks ehk püsivaks valuks.

Püsiv valu ei tähenda, et vigastus pole paranenud. Keha taastumisvõime säilib senikaua, kuni inimene elab. Püsiv valu tähendab, et perifeersed närvid või närvisüsteem koos ajuga on muutunud ülitundlikuks. Erinevad koormused ja ärritused tõlgendatakse aju poolt suurema tõenäosusega ohtlikuks, mistõttu tekib ka valu. Varasem vigastus on üks suurimaid tegureid, miks närvisüsteemi tundlikkus võib püsima jääda, kuid tegelikult ei pea inimene end selle jaoks üldse vigastamagi.

Füsioterapeut: valu tuleks mõista laiemalt kui vigastusena | Tervis | ERR

Ainuüksi informatsioon võib samuti tekitada inimesele tunde, nagu keha oleks vaja kaitsta ning ta aju tekitab valuaistingu. Arvamus, et inimese rüht on halb, tema röntgenpilt korrast ära, midagi "paigast ära", lihases sõlmed või lihased nõrgad, on negatiivne informatsioon, mis tõstab närvisüsteemi tundlikkust. See on midagi, mida meditsiinisüsteemis tuleks teadlikult metsik valu, et mitte suurendada metsik valu põhjustavaid psühho-sotsiaalseid tegureid. Siinkohal tasuks metsik valu tuua välja erinevad mudelid, mille alusel valule lähenetakse.

mida valu kuunarnuki liigese

Millised mudelid on praegu teaduses ja füsioteraapias kõige enam kasutusel? Laias laastus võib valu mudelid jaotada kaheks. Need on biomeditsiiniline ja bio-psühho-sotsiaalne. Esimese hinnangul on valu seotud ainuüksi struktuursete patoloogiatega. Bio-psühho-sotsiaalne valumudel on biomeditsiinilise valumudeli edasiarendus, mis võtab arvesse, et valu on kompleksne metsik valu mõjutatud mitmest tegurist.

Nii "bio"-st ehk probleemidest kudedes kui ka "psühho"-st ehk liigsest stressist ja metsik valu enese perspektiivist kahjustuse ees ja "sotsiaalsetest" metsik valu, nagu lähedaste inimeste toetus ja keskkond.

Arvustused

See mudel näeb inimesi terviklikult ja annab seega neist põhjalikuma arusaamise. Biomeditsiiniline valumudel on aastaid kasutuses olnud ja tõenäoliselt kasutatakse seda veel paljudes kohtades siianigi. Küll on näha juba muutuseid teiste komplekssemate mudelite suunas.

Välismaa näitel võib praeguseks valualaseid haiget luud kate kaed pidada metsik valu umbes 54 protsendil meditsiiniteaduste lõpetanutest ja 69 protsendil füsioterapeutidest, mis ei ole kahjuks piisav, et täielikult aidata püsiva valuga inimesi. Eesti statistikat on raske oletada, aga vähemalt minu lähimad kolleegid ja tuttavad on oma silmaringi juba avardanud.

Arenguruumi on aga kindlasti. Valu käes kannatava inimese elu on keeruline, kuna erinevad spetsialistid annavad tema valu põhjuseks erinevaid selgitusi. Füsioterapeudid on kallutatud nägema valu põhjuseks rühti, treenerid lihasnõrkust, massöörid lihaspingeid ja metsik valu röntgenpildil nähtut.

See tekitab inimeses tihtipeale veel rohkem stressi ja segadust.

Millised on praegu parimad tõenduspõhised valu ravimise metsik valu Konkreetsetest sekkumistest, mis kõigile ühtmoodi sobiksid, on raske rääkida, kuna iga inimese valukogemus on täiesti individuaalne. Saame ainult rõhutada põhiprintsiipide tundmise olulisust nii tervishoiutöötajatel kui valuga kimpus olevatel inimestel. Hea ravi algab valukogemust mõjutavate tegurite komplekssest hindamisest. Teadmine ja õpetus, miks valu tekib, on suur osa kaasaegsest valuravist, mis aitab inimesel enda raviprotsessi ja hiljem ka elulaadi juhtida.

kuidas maarata artriidi sormed

Laias laastus on tähtis teadmine, et valu tuleks mõista laiemalt kui ainult vigastusena. Pigem on see meie aju hinnang ohust. Kõigel, mis suurendab ohutunnet, on ka potentsiaali suurendada valukogemust.

sellest mis ilmub liigeste artriidi

Need ohud võivad olla erinevad. Näiteks meie teadmised ja mõtted võivad ohutunnet tõsta. Kõik, mis suurendab turvatunnet, võib valu vähendada. Sellel arusaamal on suur metsik valu väljund raviks. Kuni püsiva valuga inimene saab oma arstilt, terapeudilt, treenerilt või ka meediast infot selle kohta, kui habras ja nõrk tema keha on, kui valesti ta istub ja astub või nutitelefoni kasutab, kui kohutav on tema röntgenpilt või rüht, kui nõrgad ja sõlmi täis on tema lihased ning kui lootusetu on tulevik, ei saa suurt muutust loota.

Külastaja küsib:

Kui hakata valu käes inimesi rohkem ära kuulama, võib palju muutuda. Neile tuleks pakkuda sotsiaalset tuge ning anda mõista, et inimkeha on kohanemisvõimeline ja tugev vaatamata valule. Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa.