Liigu sisu juurde

Eesti kirjakeel on võtnud omaks slängituletise pastakas, närimiskummi kõrvale tuli näts, limonaadi kõrvale limps. Teda on mugav paigaldada ja lihtne vajadusel eest ära tõsta. Kui Artrotoomia sekkumine on avatud operatsioon, mida peetakse traumeerivaks ja millel on suur tõenäosus komplikatsioonide ja keeruka rehabilitatsiooni jaoks.. Kvalifitseeritud, õpitud, puhas töö. Kui aga peaks huvitama petrool ehk petrooleum , siis tuleb Inglismaal küsida paraffin, USAs kerosene, Prantsusmaal pétrole.

Ning lõpuks muude laenudena on H. Sõnavara päritolu.

Põlis- laen- ja tehissõnad Teisest keelest vahetult, ilma kolmanda keele abita laenatud keelendid on otselaenud. Eeltoodud päritolurühmade näited olidki otselaenud. Peale nende on eesti keeles rohkesti otselaene peale nimetatud vuti veel inglise keelest ja nende arv paistab praegu kiiresti kasvavat: bagi, beebi, bitt, bokserid, broiler, disain, džiinid, finiš, kantri, kart, kikkpoks, koomiks, lift, luuser, meik, miiting, mikser, motell, poks, pubi, rokk, räpp, soul, sport, start, tennis, tiim, veeb jt.

Uksehinge Parandamise Juhised

Teisest keelest mingi kolmanda keele vahenduskeele vahendusel laenatud keelendid on kaudlaenud. Prantsuselähtesi sõnu: ateljee, briljant, hasart, kompliment, odekolonn, paraad, parfüüm, parkett, puljong, restoran, sarm jt.

Itaalialähtesi sõnu: karussell, kassa, kastan, klarnet, kompass, kontor, kuppel, pass, püstol, rakett, salat, salong, tapeet, tasku, valuuta jt. Heebrealähtesi sõnu: aamen, messias, sahkerdama. Türgilähtesi sõnu: kaaviar, kaftan, kiosk. Hiinalähtesi sõnu: kaoliin, satään, soja, taifuun, tee.

Hobused sõjas X: Rüütel ja ratsu – surmav hävitusriist keskajast

Põlis- laen- ja tehissõnad Need sõnad on tuntud paljudes maailma või vähemalt ühe kultuuriareaali keeltes. Seepärast nimetatakse neid rahvusvahelisteks sõnadeks ja eesti keelde on neid vahendanud ennekõike saksa, vene ja inglise keel. Räägitakse palju, kui kasulikud on niisugused ühtemoodi sõnad. Olgem aga siiski ettevaatlikud: pahatihti langeb sõna väliskuju küll kokku, aga tähendus on keeliti eksitavalt erinev.

Usutavate rahvusvaheliste sõnadena paistavad eesti bensiin ja petrool. Ent tegelikult on nii, et kui eestlane vajab bensiini, siis tuleb tal Inglismaal öelda petrol, USAs gas või gasoline ja Prantsusmaal essence. Kui aga peaks huvitama raske rippuva liigend ehk petrooleumsiis tuleb Inglismaal küsida paraffin, USAs kerosene, Prantsusmaal pétrole. Rahvusvahelistena ei ole kasutatavad isegi suuremad arvsõnad kõrgemate järguühikute nimetusedsest biljon on Venemaal, Prantsusmaal, USAsaga Suurbritannias, Saksamaaltriljon vastavalt 10 12 ja Kõige harilikumad meie kultuuriareaali rahvusvahelise leksika lähtekeeled on raske rippuva liigend vanakreeka ja ladina keel.

raske rippuva liigend

Vanakreekast pärinevad nt apteek, ingel, kips, kirik, orel, paragrahv, piibel, raske rippuva liigend, prohvet. Tänapäeva sõnaloome seisukohalt on olulisem, et sealt on pärit hulk aktiivseid morfeeme tüvesid, eesliiteid ehk prefikseid, pooleesliiteid ehk prefiksoide, järelliiteid ehk sufikseid, pooljärelliiteid ehk sufiksoide.

Sõna, mille osad pärinevad eri keeltest, on hübriidsõna. Kunagi keeleteadlased taunisid selliseid segaverelisi sõnu, kus võõrprefiksoid on liidetud omatüve ette.

EESTI KEELE KÄSIRAAMAT 2007

Tänapäeva risti-rästi suhtlevas maailmas on need aga sagedased ja loomulikud. Võimatu on aga võõrsufiksi või -sufiksoidi liitmine omatüve järele. Nt on väärad sõnad arvutiseerima, rühmoid, veaskoop vrd defektoskoop. Põlis- laen- ja tehissõnad Siiani on kõne all olnud sõnakestade laenamine koos sama või muutunud tähendusega pärislaenudaga laenatakse ka tähendusi üksi.

See laenuvõimalus on peidetum: võetakse emakeeles käibiv sõna, andes sellele teise keele eeskujul juurde uue raske rippuva liigend — laentähenduse.

Niisama kahju on, et meil on ähmastumas täpne sõna täna. Väga paljudel juhtudel võib täheldada, kuidas vana konkreetse tähendusega sõna on võõra eeskuju järgi uue, abstraktse tähenduse saanud.

Seejuures polegi vajadust viidata ühele lähtekeelele: samalaadset väljendust võib kohata mitmes Euroopa keeles.

raske rippuva liigend

Nt avada koosolek, äratada kahtlust, ajada asja, langeda kiusatusse või pattu, toetuda faktidele, raamat ilmub, jooksvad asjad, ümmargune summa, terav pilk, tippsaavutus, tipptase, teede- või telefonivõrk. Põlis- laen- ja tehissõnad Väga suure sõnavarakihi moodustavad tõlkelaenud. Need on liitsõnad või sõnaühendid, harvemini tuletised, mis on teisest keelest sõna-sõnalt või morfeem-morfeemilt tõlgitud ja millel on samast laenatud tähendus.

Heinrich Stahli Tõlkelaenude hulgas on rohkesti fraseologisme, nt saksa keelest pärinevad jõusse astuma in Kraft tretenkorstnasse kirjutama etwas in den Schornstein ~ in den Rauchfang schreibenläbi lillede aga saksa keeles ainsus durch die Blume.

Rohkesti tõlkelaene tõi eesti oskussõnavarra J. Põlis- laen- ja tehissõnad Laenamise mõistet natuke laiendades saame rääkida ka laenudest ühe keele sees. Murdest kirjakeelde või ühest murdest teise võetud laenkeelendeid nimetatakse siselaenudeks.

  1. Väike piiratud ruum ja mõõdetud kiikumine tuletavad lastele meelde ema ema kõhus valitsevat rahulikku elu - lapsed tunnevad end turvaliselt ja mugavalt.
  2. Traumeerivad kahjustused tekivad sageli otsese kokkupuute tõttu mehaanilise jõuga, mis kutsub esile kohalikke lööke, kukkumisi kõrguselt, ebaõnnestunud hüppeid ja järske pöörlemispööreid.
  3. Salv ola osteokondroosist
  4. Haiget jala harja
  5. Mitu spreies valu
  6. Uksehinge Parandamise Juhised 🔧🔧 Näpunäiteid Kodu Paranemist. Tee Oma Käed -

Nii J. Aavik kui ka J. Veski tõid rohkesti murdesõnu kirjakeelde. Aaviku toodud on nt almus, kihk, kääbus, liud, lõust, läte, menu, perv, leebe, too, hajuma, kaikuma, lammutama, lebama, mainima, peibutama, sebima, viipama, äsja, meeleldi, ent.

Saaremaalt tegi ta kogu eesti rahvale tuttavaks nt sõnad abajas, imal, jõhker, kipakas, rehala, tarima, ülle, üll, ült. Veski laenas raske rippuva liigend kirjakeelde hulga sõnu, kusjuures mitmed neist jõudsid üldkirjakeelde oskuskeele kaudu. Asta Veski on loendanud, et —35 töötanud terminoloogiakomisjonides rakendati J. Veski kaastegevusel oskuskeele eri aladel kokku üle murdesõna, võttes neid nii Wiedemanni sõnaraamatust kui ka otse murdekeelest.

Näiteks: majandus — jäätmed, kütus, luna, lõiv, näit, rahvastama, vahendama, vajak; õigus — aeguma, hagelema, orb; ajalugu — kari karipõlustama, sarg sara ; arhitektuur — riisk riisarinnatis, uuk; matemaatika — haar, jada, muut muuduseos, ulatuma, ühtima; füüsika — märgama, tahke, tahkuma; keemia — hüüve hüübelõhustama; tehnika — kile, liigend, noolutama; zooloogia — hõõtsik, ingerjas, kulles, kõõlus, nugiline, nugima; botaanika — alss, enelas, kogrits, pilvik, astel, kida, oga; metsandus — toim toimetüü, välu; geograafia — kohr, kõnnumaa, laamjää, maaroom, mõhn.

Päris tavaline oli ka kord juba rakendatud oskussõnade rändamine ühe eriala keelest teise.

raske rippuva liigend

Vahel tuli J. Villem Grünthal-Ridala on eesti kirjakeelde toonud nt sellised praegu üldkasutatavad sõnad nagu agu, halama, halvama, palang, sööst, sööstma, ulgumeri, saalima, terendama, vakatama, võluma, hõrk, kalkvel, raske rippuva liigend, enneaegu, pälvima, räme, valev, vilgas, üsk. Murdetüvesid ja -sõnu on aga kirjakeelde soovitatud lähiaegadelgi. Peale kohamurrete võivad kirjakeelde ainest pakkuda ka sotsiaalsed murded, s. Eesti kirjakeel on võtnud omaks slängituletise pastakas, närimiskummi kõrvale tuli näts, limonaadi kõrvale limps.

Oskuskeelde on tulnud sõnu erialaslängist. Vahel võtab kirjakeel omaks slängi lühendised ja loobub ajapikku pikkadest täiskujudest: nii on läinud aku, trafo ja laboriga. Vahel muganeb slängis mõni võõrkeelne sõna ja sobib siis hästi raske rippuva liigend eesti kirjakeelde.

Eesti erialaslängis sai sellest tuts. Võõrusastmik omama poolt võõrama poole on: 1 kirjakeele põlissõnavara võõrus on null2 laenud oma murdeist, 3 laenud lähisugulaskeelist, 4 laenud kaugsugulaskeelist, 5 keelkonnavälised laenud, s.

Põlis- laen- ja tehissõnad Peale põlis- ja laentüvede on eesti keeles kolmandana olemas veel tehistüved. Nende praktiline osatähtsus keele tüvevaras on väga väike, teoreetiline tähendus aga suur. Tehistüvi on tüvi, valu retsepti liigestes on vaadeldavas keeles uus, olemata korrakohane laen. Nt doppelherz aktiv glukoosamiini kondroitiin : raali — tüvisõna raal, tuletistes raalima, raalistama, liitsõnades raaljuhtimine, -projekteeri-mine, -refereerimine, -reguleerimine, -tõlge, -õpe, -graafika, -polügraafia, -arveldus jm.

Tehistüved on veel aabe, eira- emba- evi- hõiva- hõlva- küülik, laip, laup, liibu- raske rippuva liigend, lüüme, malbe, meenu- mõrv, mürsk, neim, nenti- nõme, nördi- põrpi- range, reeta- relv, roim, selmet, haigete uhisprobleemid, sudu, tarni- tauni- teim, türp, vandel, veena- võsta- välmi- jt.

Arthrodesis

Tehissõna on raske rippuva liigend, mis sisaldab tehistüve. Raske rippuva liigend tüvisõnad lünk, selmet, sudu, tuletised veenduma, veendumus, küülik. On võimalikud ka tehisliited nt J.

Aaviku pakutud -lisv, -nüüp, -ulg ja tehistunnused nt J. Aaviku soovitatud agentaali ehk tegijakäände tunnus -n. Tehiskeelendid jagunevad saamisviisi järgi kaheks: a vabalt kombineeritud, b aluskeelendile või -keelendeile toetuvad. Vabal ehk suvalisel kombineerimisel ei toetuta ühelegi aluskeelendile.

Tehissõna kombineeritakse kindlat eesmärki silmas pidades valmis foneemhaaval ex nihilo. Aavik lõi Uue tehistüve loomisel tuleb arvestada häälikkuju ekspressiivsust.

Aavik oskas seda teha ja on korra isegi üle pingutanud.

Mu laps magab rippuvas hällis, mille kudusin ise. Mul on hea meel teie hinnangu üle...

Kokku tuli sõna roim, mida keeletarvitajad ei seosta enam näiteks taskuvargusega, vaid üksnes mõrva vm raske kuriteoga, ning raha väljameelitav pettur on küll kurjategija, aga mitte roimar.

Aluskeelendile või -keelendeile toetudes on sellega nendega ümber käidud õige vabalt. Aaviku esimesed tehissõnad veenma ja Kõik teed on head, kui aga tulemus hea on. Kõige harilikum aluskeelendi pakutav tugi on siiski assotsiatsioonid.

Assotsiatiivseid mõjusid on täheldatud mitme J. Aaviku tehissõna puhul.

raske rippuva liigend

Kuigi J. Veski on aluseks võtnud eesti sõnad ja seetõttu räägitakse neist enamasti kui siselaenudest, millel kuju muudetud. Uudistüvi võib aga keelde lisanduda isegi kogemata. Veski on H. Rätsepale rääkinud, et õigusteaduse oskussõnade komisjonis soovis üks juuraprofessor saada eesti vastet saksa sõnale feststellen.

raske rippuva liigend

Veski pakkus tuletise turvastama tüvest turb : turva. Sõna meeldis, professor pani selle märkmikku kirja ja lubas kasutama hakata.

Mõni aeg hiljem kuulis Veski mingit sõna tuvastama. Järeleuurimisel selgus, et jurist oli Veski pakutud sõna valesti üles kirjutanud. Sõna oli aga juba kasutatud jalgliigendid folk oiguskaitsevahendite raske rippuva liigend ja mujal ning seda ei hakatud siis enam muutma.

Oma- ja võõrsõnad Sõnade struktuuri omasuse või võõruse alusel eristatakse oma- ja võõrsõnu. Sõna, millel ei ole võõraks peetavaid struktuurijooni, on omasõna. Omasõnad moodustavad keele omasõnavara. Selleks et laenkeelend meile omasemaks saaks, ta tihtipeale mugandatakse, st kohandatakse eesti keele struktuurile hääldusele, muutmisele jm vastavamaks. Omasõnus ei saa esineda võõrsõnatähed.

Seepärast vanades laenudes asendab f-i hv, tähti š, z, raske rippuva liigend aga s.