Liigu sisu juurde

Direktiivid kohustavad valitsusi tagama ebaõiglase käitumise suhtes kaebuste esitajatele õiguse toetuse saamiseks ja õiguse olla esindatud oma ametühingu, kutseliidu või muu organisatsiooni kaudu. Kui lepitusmenetluse käigus lepitakse kokku hüvitise maksmine, siis on see kokkulepe kohustuslik ning mittetäitmisel kuulub sundtäitmisele täitemenetluse kaudu. Tegu on iga isiku subjektiivse tunnetusega teatud olukorras, s. Igal inimesel peavad olema kõik käesoleva deklaratsiooniga välja kuulutatud õigused ja vabadused, olenemata rassist, nahavärvusest, soost, usulisest, poliitilisest või muudest veendumustest, rahvuslikust või sotsiaalsest päritolust, varanduslikust, seisuslikust või muust seisundist.

solvestab harja probleeme

Isikuandmete töötlemine Chronosect ei hõlma automatiseeritud otsustusprotsesse. Andmete esitamine Andmete esitamine on vajalik huvitatud isiku taotletud teenuse osutamiseks ja seetõttu on see kohustuslik lõikes 2 sätestatud eesmärkidel: kui see pole nii, ei saa Chronosect huvitatud isikut registreerida infobülletään.

Haldurite nimed kuvatakse ajakohastatud loendis, mille saab Chronosect tuleb küsida punktis 9 näidatud aadressidel.

rasvumise valu

Andmeid ei avaldata. Andmete edastamine väljaspool ELi või rahvusvahelistele organisatsioonidele Chronosect ei edasta Saidi sirvimise või kasutamise kaudu kogutud andmeid väljaspool Euroopa Liitu asuvates riikides ega rahvusvahelistes organisatsioonides. Sissejuhatus VKS-i eesmärgiks on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rassi, rahvuse, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse suundumuse tõttu.

Skip Next ehk ühetaoline kohtlemine on küll kooskõlas vormilise võrdsusega nn õigusliku võrdsusegaaga ei pruugi tuua kaasa sisulist võrdsust praktikas, tegelikkuses.

Eelnõu sätestab võrdse kohtlemise põhimõtted, ülesanded võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel ja edendamisel ning diskrimineerimisvaidluste lahendamise.

VKS koostamisel on eeskujuks võetud ka teiste Euroopa Liidu liikmesriikide vastavad seadused eelkõige Soome ja Saksamaa vastavad seadused. Seaduse vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Seaduse eesmärk Inimõiguste ülddeklaratsioon algab sõnadega ¥Kõik inimesed sünnivad vabadena ja võrdsetena oma väärikuselt ja õigustelt …´. Võrdsusõiguse kaudu tagatakse õigluse põhimõtte järgimine, mis aga on üks põhiseaduse preambulis seatud Eesti riikluse eesmärke.

VKS-i eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rassi, rahvuse, nahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse suundumuse alusel.

Õiguslik analüüs pensionikogujate kohtlemisel põhiseaduslikku vastuolu ei näe

Eelnõust on välja jäetud sätted ja põhimõtted soolise võrdõiguslikkuse kohta, mis on ette nähtud soolise võrdõiguslikkuse seaduses. Kuna põhiseaduse § 12 näol on tegemist normiga, millel on suur üldistusaste, siis võib üldine norm jääda paljudele arusaamatuks ja sellest tulenevalt ka kaitse ebaefektiivseks.

Seega on kõnesoleva eelnõu üks eesmärke õigusselguse, õiguskindluse ja tõhusa õiguskaitse tagamine.

golden cream kreem liigesehaigustega

Samuti on eelnõu eesmärgiks muuta ühiskonnas väljakujunenud väärarvamusi ja stereotüüpe eelkõige teema laiaulatuslikuma tutvustamise ja propageerimisega, isikute kasvatamisega, mitte niivõrd karistamisega ja karistusähvarduse süvendamisega. Eesmärkide saavutamiseks sätestab seadus võrdse kohtlemise põhimõtted, ülesanded võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel ja edendamisel ning diskrimineerimisvaidluste lahendamise.

Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs Eelnõu on jaotatud järgmisteks peatükkideks: 1.

luude poletik ja liigese nimi

Üldsätted: peatükk avab seaduse eesmärgi, poletik liigeste jalgsi kui seda nimetatakse ja kohaldamisala, esitab võrdse kohtlemise põhimõtte, diskrimineerimise, töötaja ja tööandja ning puude mõisted. Võrdse kohtlemise põhimõtted: peatükis sisaldub diskrimineerimiskeeld, positiivsete meetmete rakendamise, seletuste andmise ja jagatud tõendamiskohustuse põhimõte oigusliku sailitamise kohtlemine erisätteid üksikute õiguse kohta.

Võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamine ja edendamine: peatükk kohustab tööandjaid, haridus- ja teadusasutusi ning ministeeriume oma tegevusega edendama kõnealust valdkonda. Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik: peatükk sisaldab voliniku pädevuse, voliniku ametisse nimetamise, tema volituste lõppemise sätted ning tegevuse piirangud. Diskrimineerimisvaidluste lahendamine: näeb ette diskrimineerimisvaidluste lahendamise, kahju hüvitamise alused ja kahju hüvitamise nõude aegumise tähtaja.

Rakendussätted: peatükk sisaldab Vabariigi Valitsuse seaduse, avaliku teenistuse seaduse, Eesti Vabariigi töölepingu seaduse, palgaseaduse, individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse, riigiteenistujate ametinimetuste ja palgaastmestiku seaduse ning soolise võrdõiguslikkuse seaduse muudatusi.

Eelnõu üksikasjalik ülevaade Eelnõu § 1. Loodava VKS-i eesmärk on tagada isikute kaitse diskrimineerimise eest rassi, rahvuse etnilise kuuluvusenahavärvuse, usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse suundumuse alusel. Eesti Vabariigi põhiseadus kaitseb nimetatud tunnuste alusel diskrimineerimise eest, sätestades, et kedagi ei tohi diskrimineerida rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise või sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu.

Järgnevalt on iseloomustatud lühidalt §-s 1 sisalduvaid diskrimineerimistunnuseid: 1. Rahvus: sõna ¥rahvus´ eesti keeles seondub üheselt etnilise päritoluga ning siin on raske leida õigustust erinevaks kohtlemiseks. Rahvusest tuleb aga eristada inimeste erinevat kohtlemist nende kodakondsuse alusel. Rahvusvahelise õiguse normid ning Euroopas kehtivad õigusaktid näevad ette põhimõtte, et isikute eristamist kodakondsuse alusel ei käsitata diskrimineerimisena rahvuse ega rassi alusel.

Rass: rass tähistab isikute gruppi, kellel on teatavad pärilikud tunnused. Üheks selliseks tunnuseks on ka nahavärvus. Rass ja nahavärvus pärinevad loodusest ega sõltu vähimalgi määral inimesest endast oigusliku sailitamise kohtlemine ei ole võimalik leida väiksematki õigustust inimeste erinevaks kohtlemiseks selle tunnuse põhjal. Usutunnistus või veendumused: usutunnistus hõlmab religioosse maailmavaate.

Muud veendumused hõlmavad kõik mittereligioossed veendumused. Siia alla kuulub diskrimineerimine nii religioosse või mittereligioosse maailmavaate omamise kui ka väljendamise alusel. Muude veendumuste põhjal on mõnede gruppide või üksikisikute erinev kohtlemine võimalik ning põhjendatav juhul, kui nende poletiku eemaldamine liigestes läheb selgesse vastuollu ühiskonna üldiste huvide, avaliku korra ja julgeolekuga või kui see on vajalik kuritegude ennetamiseks, tervise, teiste inimeste õiguste või vabaduste oigusliku sailitamise kohtlemine.

Vanus: põhiseaduse § 12 ei nimeta vanust eraldi alusena, vaid see on hõlmatud määratlemata mõistega ,muud asjaolud". Vanuselise diskrimineerimise keelamisel on oluline osa tööhõivesuunistes kehtestatud eesmärkide täitmisel ja tööjõu mitmekesisuse soodustamisel. Teatavatel asjaoludel võib vanusega seotud eriline kohtlemine olla siiski õigustatud. Puue: põhiseaduse § 12 ei nimeta puuet eraldi alusena, vaid see on hõlmatud määratlemata mõistega ,muud asjaolud".

Tulenevalt puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seadusest on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri või funktsiooni kaotus või kõrvalekalle. VKS-i tähenduses on puue inimese anatoomilise, füsioloogilise või psüühilise struktuuri kaotus või kõrvalekalle, millel on oluline ja pikaajaline ebasoodus mõju igapäevatoimingute sooritamisele. Nii Eestis kui mujal on üha rohkem hakatud tähtsustama puuetega inimeste tavaühiskonda integreerimist ning neile haridusele, tööle jm juurdepääsu soodustamist.

Samas tuleb ka teadvustada, et puudega inimene ei ole alati võimeline objektiivsetel põhjustel täitma teatud töökohaga seotud ülesandeid.

Seonduvad õigusaktid

Seksuaalne sättumus: põhiseaduse § 12 ei nimeta seksuaalset sättumust eraldi alusena, vaid see on hõlmatud määratlemata mõistega ,muud asjaolud".

Tegu on isiku olulise enesemääramisõigusega, mille kaitse tagamine on riigi kohustus. Eelnõu § 2.

Jõustub: Selle eesmärgi saavutamiseks sätestab seadus võrdse kohtlemise põhimõtted, ülesanded võrdse kohtlemise põhimõtte rakendamisel ja edendamisel, soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku tegevuse õiguslikud alused ja pädevuse ning diskrimineerimisvaidluste lahendamise korra. Diskrimineerimisvaidlusi lahendab kohus või töövaidluskomisjon.

Põhiseaduse § 12 keelab diskrimineerimise kõigis riigi poolt tagatud ühiskonnaelu valdkondades. Võrdse kohtlemise põhimõtet peavad järgima nii seadusandlik, täidesaatev kui ka kohtuvõim. Klassikaliselt on põhiõigused isiku õigused riigi vastu. Töölepingulistes suhetes ohustab lepingupoolte vahelist tasakaalu tihtipeale majanduslik ja sotsiaalne võim.

glukoosamiini kondroitiini vedelik

Põhiseadus näeb ette teiste inimeste õiguste austamise ja arvestamise kohustuse PS § 19 lg 2 ning selle kohustuse eriliste väljendustena kohustuse mitte teotada teise inimese au ja head nime PS § 17 ning igaühe õiguse talle õigusvastaselt tekitatud moraalse või materiaalse kahju hüvitamisele PS § Põhiõigused peavad seega avaldama teatud mõju ka eraisikute vahelistele suhetele, kuna see, mis on ühele eraisikule vabaduse või võrdsuse tugevdamine, kujutab oigusliku sailitamise kohtlemine teise eraisiku jaoks tema oigusliku sailitamise kohtlemine riivet.

Lisaks töösuhetele näeb rassilist ja etnilist diskrimineerimist puudutav direktiiv ette kaitse diskrimineerimise eest sotsiaalhoolekande- tervishoiu- ja sotsiaalkindlustusteenuse saamisel, hariduses ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste kättesaadavuses.

Eelnõus on otsustada lähtuda erinevate diskrimineerimisaluste puhul reguleerimisalast, mida näevad ette direktiivid ning mitte kohaldada eelnõu sätteid direktiividega võrreldes kaugeleulatuvamalt.

Eelnõu § 2 lõikes 1 on toodud seaduse kohaldamisala rahvuse, rassi või nahavärvuse osas, § 2 lõikes 2 on fikseeritud kohaldamisala isiku diskrimineerimisel usutunnistuse või veendumuste, vanuse, puude või seksuaalse sättumuse alusel.

Õigusselguse huvides sätestab eelnõu § 2 lõige 3, et käesolev seadus ei välista nõuete esitamist töösuhetes ka seaduses nimetamata diskrimineerimisaluste puhul, mis lähtuvad põhiseaduse §-s 12 loetletud või muudest tunnustestmida käesolev seadus ei reguleeri. Eelnõu § 3. Eelnõu §-s 3 on defineeritud võrdse kohtlemise põhimõte ja diskrimineerimise mõisted. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et ei esine diskrimineerimist VKS § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuse alusel.

Otsene diskrimineerimine on samalaadses olukorras olevate inimeste vahel õigusvastane ja põhjendamata vahetegemine VKS-i § 1 lõikes 1 nimetatud tunnuste alusel.

Inimsusevastane kuritegu oigusliku sailitamise kohtlemine Inimsusevastaste kuritegude, oigusliku sailitamise kohtlemine genotsiidi toimepanemise eest, nagu need kuriteod on määratletud rahvusvahelise õiguse normides, s. Vägivald elanikkonna kallal sõjategevuse piirkonnas Sõjategevuse piirkonnas röövimise, vara ebaseadusliku hävitamise, vägivalla või vara ebaseadusliku äravõtmise eest sõjalise vajaduse ettekäändel või muude tsiviilelanikkonna kaitset käsitlevate rahvusvahelise õiguse normide rikkumise eest ­ karistatakse vabadusekaotusega kolmest kuni kümne aastani. Sõjavangi kohtlemise õigusliku reuiimi rikkumine Sõjavangi kohtlemise õigusliku reuiimi rikkumise eest, mis on seotud erilise julmusega või toime pandud haige või haavatud sõjavangi suhtes, samuti hooletu kohustuse täitmise eest haige või haavatud sõjavangi suhtes isiku poolt, kellele oli pandud sõjavangi ravimine ja tema eest hoolitsemine, raskema kuriteo tunnuste puudumisel ­ karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani. Keelatud sõjapidamisvahendite või -viiside kasutamine või nende kasutamiseks käsu andmine Keelatud sõjapidamisvahendite või -viiside kasutamiseks käsu andmise, samuti kehtivate sõjapidamisnormide rikkumise eest ­ karistatakse vabadusekaotusega kuni kümne aastani. Sõjavangi kohtlemise õigusliku reþiimi rikkumine Sõjavangi kohtlemise õigusliku reþiimi rikkumise eest, mis on seotud erilise julmusega või toime pandud haige või haavatud sõjavangi suhtes, samuti hooletu kohustuse täitmise eest haige või haavatud sõjavangi suhtes isiku poolt, kellele oli pandud sõjavangi ravimine ja tema eest hoolitsemine, raskema kuriteo tunnuste puudumisel ­ karistatakse arestiga või vabadusekaotusega kuni kolme aastani.

Tegu on iga isiku subjektiivse tunnetusega teatud olukorras, s. Näiteks aastane naine taotleb tööd müüjana rõivakaupluses, kuid töövestlusele tulles kuuleb ta, et firma võtab tööle ainult ndates aastates töötajaid. Otseseks diskrimineerimiseks loetakse ka ahistamist. Ahistamine on VKS-i § 1 lõikes 1 nimetatud alusel soovimatu käitumine, mille eesmärk või tegelik toime on isiku väärikuse alandamine ja ähvardava, vaenuliku, halvustava, alandava või solvava õhkkonna loomine.

Siiski võib tavaelus esineda diskrimineerimist ka rafineeritumates vormides. Seetõttu hõlmab seaduseelnõu ka kaudset diskrimineerimist. Seda esineb juhtudel, kui kõikide rühmade suhtes kohaldatakse näiliselt neutraalset sätet või tava, mis mõjutab ühe rühma liikmeid ebaproportsionaalselt.

Märgukiri: isikuandmete säilitamise tähtaeg

Kaudne diskrimineerimine avaldub peamiselt statistiliste andmete või sotsioloogiliste uuringute kaudu, mis on segregeeritud võimaliku diskrimineerimise aluse järgi.

Nii tuleb kaudse diskrimineerimise tuvastamiseks võrrelda Eestis elavaid etnilisi ja rassilisi gruppe, organisatsioone vm avalik-õiguslikke isikuid, selgitada dominantgrupid erinevates valdkondades jms. See puudutab ka diskrimineerimisjuhtude tunnistajaid, kellele on samuti vaja osutada kaitset ohvristamise vastu, muidu ei hakka nad tunnistusi andma.

Seetõttu peavad riikide valitsused võtma meetmeid, et diskrimineerimises süüdistatavad ei hakkaks kaebuste esitajaid või tunnistajaid taga kiusama. Need meetmed peavad kaitsma töötajaid selle eest, et neid oigusliku sailitamise kohtlemine vallandataks pärast kaebuse esitamist või tunnistuse andmist ebaõiglase kohtlemise kohta Ohvristamise põhimõte on määratletud eelnõu § 3 lõikes 6: diskrimineerivaks loetakse muu hulgas ka sellist tegevust, kui isikut koheldakse teistest halvemini seetõttu, et ta on esitanud kaebuse diskrimineerimise kohta või toetanud isikut, kes on esitanud sellise kaebuse.

Eelnõu § 4.

Seaduses antakse mõistetele ´töötaja¡ ja ´tööandja¡ kitsalt selle seaduse eripärast tulenev tähendus. Töötaja on füüsiline isik, kes teeb tööd töölepingu alusel vastavalt töölepingu seadusele või teenuste osutamise lepingu alusel või on teenistusse võetud avaliku teenistuse seaduses ettenähtud alustel ja korras. Järelikult on II sambast teist korda loobunud isikul taasliitumise õiguse äravõtmisel mõistlik põhjus ning see meede on põhiseaduspärane," järeldab Keres analüüsis.

Viimased seisukohad

Eelnõus sätestatakse tööandja kohustus kontrollida pensioniregistrist, kas töötajad teevad makseid II sambasse või mitte. See riivab advokaadibüroo hinnangul oigusliku sailitamise kohtlemine ettevõtlusvabadust, tekitades neile täiendavat administratiivkoormust, kuid mitte ulatuslikul määral. Tegemist on ka mõõduka abinõuga, sest abinõu soodustab maksude seaduspärasust olulisel määral, kuid aastas vähemalt kolm korda pensioniregistrit vaadata ja vastavaid raamatupidamislikke korrektuure teha riivab ettevõtlusvabadust minimaalsel määral," leiab büroo.

Küll aga leiab advokaadibüroo, et maksuvaba tulu puhul kasutatav lahendus, kus töötaja peab tööandjale teatama oma õigusliku seisu muudatusest, riivab ettevõtlusvabadust veelgi vähem ning seetõttu võib olla parem abinõu eesmärgi saavutamiseks. Eelnõu ei näe ette reformiga seoses tagasivõtmistasude kehtestamist või tõstmist. Sellise olukorra kujunemine võib riivata fondivalitsejate omandipõhiõigust koosmõjus õiguspärase ootuse põhimõttega.

Advokaadibüroo hinnangul on mõistlik tagasivõtmistasu küsimus reguleerida eelnõus täpsemalt," soovitab Paul Keres õiguslikus analüüsis. Kui me räägime riivest, siis see on mingisuguse õiguspositsiooni ebasoodne mõjutamine. Kui sellel on legitiimne eesmärk ja see eesmärk on kaalukas, siis sellisel juhul ta on kooskõlas põhiseadusega," võttis Paul Keres "Aktuaalse kaamera" jaoks kokku.