Liigu sisu juurde

Ka sellest, kui ta saab lihtsalt kellegagi rääkida, võib abi olla. Sõjavange, kes põevad rasket haigust või kelle seisund nõuab eriravi, operatsiooni või haiglaravi, tuleb vastu võtta igas sellist ravi võimaldavas sõjaväe- või tsiviilmeditsiiniüksuses, seda ka juhul, kui kaalutakse nende repatrieerimist lähitulevikus.

Kas pole? Praegu ongi varasemast suurem kiusatus see pea igas inimeses pesitsev metslane jälle valla päästa. Liiga paljud tunnevad end tänapäeva maailmas ähvardatuna ja millestki ebaõiglaselt ilmajäetuna. See on ohtlik liigeste aus kohtlemine. Kui loobume iga inimelu ühetaolisest väärtustamisest ning asume mõne inimrühma puhul allahindlust tegema, siis saavad lõpuks viga kõik.

Metsistumine ei säästa kedagi, kollektiivne hullus kisub kõik kaasa. Seepärast tuleb hoolitseda, et inimesed ei tunneks end halvasti, ja selgitada, et iga elu, mis on antud, on väärtus.

Igaühel oma saatus, head ja vead. Just iseenda ja teiste ebatäiuslikkuse tunnetamine ning sellega leppimine teeb meist lihast ja verest inimesed, muudab ühiskonna tugevaks ja elu põnevaks. III Kaasamisest räägitakse valjul häälel, ent tihtipeale osutub vastanduvate huvide aus kaalumine siiski liiga tülikaks ja jääb oma sisulises tähenduses ära.

Puuetega inimeste asjades pole küsimus isegi niivõrd huvide kokkupõrgetes, vaid maailmatajus.

Kuidas anda vaimse tervise probleemide korral töökohal esmaabi? - kuldmokk.ee

Nad ise teavad kõige paremini, mida on vaja ja mis on mõistlik. Olgu tegu hoonete juurdepääsetavuse ja siseliikluse, telesaadete subtitreerimise või kasutajale mugavate veebilehtedega. Õnneks on tuua häid näiteid elust endast. Vähem, kui sooviks, aga siiski. Rajatakse lifte ja kaldteid ka muinsuskaitsealustesse majadesse, olgu või Tallinna raekotta. Kõrgetest treppidest ei jaksa üles ronida mitte ainult liikumispuudega inimesed, vaid ka need, kel jalg kipsis, süda nõrk või kes juba auväärses eas ja liigesed kehvad.

Kui mõnda ajalehte saab juba kuulata, siis telesaadete loetavus ehk saadetele subtiitrite lisamine edeneb loodetust aeglasemalt. IV Samal ajal tekitab kummastust, kuidas riigile kuuluv äriühing lõpetab majanduslikel kaalutlustel puuetega inimestele kasutamiskõlbliku Tallinna-Pärnu rongiühenduse.

Tõsi, Lelles saab ju bussile istuda. Kuigi kohalik transpordikorraldaja küll lubab, et tunnise etteteatamisega suudetakse soovijale organiseerida ka vajalik invasõiduk, tähendab see siiski, et ühiskonna olulise ja paraku nõrgema grupi jaoks on liikumisvõimalused taas varasemaga võrreldes ahtamaks jäänud.

Sekkumine, soovitatavalt sõbralik, võib probleeme lahendada. Narvas oli näiteks rongi perroon saanud vale kõrgusega. Ükski eelnevaist sätteist ei vabasta vangis hoidvat riiki tema kohustustest rahuldada sõjavangide meditsiinilised ja hingelised vajadused. V peatükk. Usuline, vaimne ja kehaline tegevus Artikkel 34 Sõjavangidel on täielik vabadus täita oma religioosseid kohustusi, sealhulgas osaleda usutalitustel, tingimusel et nad järgivad sõjaväevõimude kehtestatud distsiplinaareeskirju.

Usutalituste läbiviimiseks tagatakse selleks kohased hooned. Artikkel 35 Vaimulikel, liigeste aus kohtlemine langevad vaenlase kätte ja kes jäävad sõjavange abistama või keda peetakse sel eesmärgil kinni, lubatakse anda neile hingeabi ja viia vabalt läbi usutalitusi sama usku sõjavangide hulgas kooskõlas nende usutunnistusega.

Nad tuleb jaotada laagrite ja tööüksuste vahel, kus on samadesse relvajõududesse kuuluvad, sama keelt kõnelevad või sama usku tunnistavad sõjavangid. Neil tuleb võimaldada külastada väljaspool nende laagrit viibivaid sõjavange, sealhulgas kasutada artiklis 33 ette nähtud transpordivahendeid. Neil on õigus, arvestades tsensuuripiiranguid, pidada religioosseid kohustusi käsitlevates küsimustes kirjavahetust kinnipidava riigi kirikuvõimude ja rahvusvaheliste usuorganisatsioonidega.

Sel eesmärgil saadetud kirju ega kaarte ei arvestata artiklis 71 sätestatud kvoodi hulka. Artikkel 36 Sõjavangid, kes on vaimulikud, kuid ei ole tegutsenud oma relvajõudude vaimulikena, võivad usutunnistusest olenemata glukoosamiini kondroitiin vader teenida oma usku vastava kogukonna liikmete hulgas.

Sellisel juhul peab vangis hoidev riik neid kohtlema samuti kui vaimulikke. Nad ei pea tegema muud tööd. Artikkel 37 Kui sõjavange ei teeni kinnipeetud sõjaväevaimulik või sama usku sõjavangist vaimulik, tuleb asjaomaste sõjavangide nõudmise korral sellesse ametisse nimetada vangidega sama või lähedast usku vaimulik või sellise puudumisel pädev mittevaimulik, kui see on usutunnistuses lubatud.

Sellise ametissenimetamise peab heaks kiitma liigeste aus kohtlemine hoidev riik ning see toimub kokkuleppel asjaomase sõjavangide kogukonnaga ja vajaduse korral sama usutunnistusega kohalike kirikuvõimude nõusolekul.

Selliselt ametissenimetatud isik peab järgima kõiki vangis hoidva riigi korra- ja sõjalise julgeoleku eeskirju. Artikkel 38 Arvestades iga sõjavangi isiklikke eelistusi, soodustab vangis hoidev riik sõjavangide intellektuaalset, õppe- meelelahutuslikku ning sportlikku tegevust ja võimaldab selleks vajalikud hooned ja seadmed.

Sõjavangidele peab võimaldama sooritada kehalisi harjutusi, sealhulgas tegeleda spordiga ning viibida vabas õhus. Kõigis laagrites peab selleks olema piisavalt vaba ruumi. VI peatükk. Distsipliin Artikkel 39 Iga sõjavangide laager peab vahetult alluma vangis hoidva riigi regulaarväe vastutavale ohvitserile. Sellel ohvitseril peab olema käesoleva konventsiooni tekst; ta peab tagama, et laagripersonal ja valvurid teaksid selles sätestatut ning ta vastutab selle rakendamise eest oma valitsuse juhtimisel.

Sõjavangid, välja arvatud ohvitserid, peavad kõiki vangis hoidva riigi ohvitsere tervitama ja osutama neile muid väliseid austusavaldusi, mida nähakse ette nende oma relvajõudude määrustikes. Ohvitseridest sõjavangid peavad tervitama ainult endast kõrgema auastmega vangis hoidva riigi ohvitsere; laagriülemat peavad nad siiski tervitama tema auastmest olenemata.

Artikkel 40 Lubatakse kanda auastme- ja riigitunnuseid ning aumärke.

Õiguskantsler Ülle Madise: ligimese märkamise vajalik kunst

Artikkel 41 Igas laagris paigutatakse nähtavale kohale käesoleva konventsiooni ja selle lisade ning artiklis 6 ettenähtud erikokkuleppe tekstid sõjavangidele arusaadavas keeles, nii et kõik saaksid neid lugeda.

Nõudmise korral tuleb sõjavangile, kel pole võimalik tutvuda ülespandud tekstidega, anda nende koopia. Sõjavangide käitumist käsitlevad eeskirjad, korraldused, teated ja väljaanded tuleb sõjavangidele anda neile arusaadavas keeles. Sellised eeskirjad, korraldused liigeste aus kohtlemine väljaanded pannakse eelpool kirjeldatud viisil nähtavale kohale ning nende tekstide koopiad antakse sõjavangide esindajale. Individuaalsed käsud ja korraldused sõjavangile tuleb anda talle arusaadavas keeles.

Artikkel 42 Sõjavangide, esmajoones põgenevate või põgeneda üritavate sõjavangide vastu kasutatakse relva ainult äärmisel juhul ja sellele peab alati eelnema olukorrakohane hoiatus. VII peatükk. Sõjavangide auastmed Artikkel 43 Sõjategevuse puhkemisel teatavad konfliktiosalised üksteisele käesoleva konventsiooni artiklis 4 nimetatud isikute ametinimetused ja auastmed tagamaks auastmelt võrdsete sõjavangide võrdne kohtlemine.

Samuti teatatakse hiljem loodud ametinimetustest ja auastmetest. Vangis hoidev riik peab tunnustama sõjavangi teenistusalaseid ülendamisi, millest on nõuetekohaselt teatanud riik, kellest need sõjavangid sõltuvad. Artikkel 44 Ohvitsere ning nendega võrdses seisundis sõjavange tuleb kohelda nende auastmele ja vanusele kohase lugupidamisega. Ohvitseride laagrite teenindamiseks tuleb neisse määrata ohvitseride ning nendega võrdses seisundis sõjavangide auastet arvestades piisaval arvul samade relvajõudude sõdureid, kes võimaluse korral kõnelevad sama keelt.

Sellised isikud ei pea tegema muud tööd. Igati tuleb soodustada ohvitseride endi järelevalvet ühise toiduvalmistamise üle. Artikkel liigeste aus kohtlemine Sõjavange, kes ei ole ohvitserid või nendega võrdses seisundis isikud, tuleb kohelda nende auastmele ja vanusele vastava lugupidamisega.

Igati tuleb soodustada ohvitseride sõjavangide endi järelevalvet ühise toiduvalmistamise üle.

Õiguskantsler Ülle Madise: ligimese märkamise vajalik kunst | Õiguskantsler

VIII peatükk. Sõjavangide üleviimine pärast nende saabumist laagrisse Artikkel 46 Vangis hoidev riik peab sõjavangide üleviimise otsustamisel arvestama sõjavangide huve, pidades esmajoones silmas, et see ei raskendaks nende repatrieerimist.

SCP-2764 The Eldritch Antarctic - object class Keter - temporal / spacetime scp

Sõjavangide üleviimine peab alati toimuma inimlikult ja mitte halvemates tingimustes kui vangis hoidva riigi väeüksuste ümberpaigutamine. Alati tuleb arvestada ilmastikutingimusi, millega sõjavangid harjunud on, ning üleviimine ei või mingil juhul ohustada nende tervist. Liigeste aus kohtlemine ajal peab vangis hoidev riik tagama sõjavangidele piisava hulga toitu ja joogivett, hoidmaks nad heas tervislikus seisundis, samuti vajaliku riietuse, peavarju ja arstiabi.

Vangis hoidev riik peab üleviimisel tagama sõjavangide ohutuse, esmajoones mere- või õhutranspordi korral, ning koostama kõigi üleviidavate sõjavangide nimekirja enne nende laagrist lahkumist. Artikkel 47 Haigeid või haavatud sõjavange ei või üle viia, kui reis ohustab nende paranemist, välja arvatud juhul, kui üleviimine on vältimatu nende turvalisuse tagamiseks.

kuidas eemaldada poletiku ja polveliigese valu

Kui lahingutsoon läheneb laagrile, viiakse selles laagris olevad sõjavangid liigeste aus kohtlemine, aga ainult siis, kui nende üleviimine on piisavalt ohutu või kui nad paigalejäämisel satuksid suuremasse ohtu kui üleviimise korral. Artikkel 48 Üleviimise korral informeeritakse sõjavange ametlikult nende lahkumisest ja teatatakse nende uus postiaadress. Teatada tuleb aegsasti, et sõjavangid jõuaksid pakkida oma asjad ja teavitada sugulasi.

Nad võivad kaasa võtta oma isiklikud asjad ning neile saadetud kirjad ja pakid. Üleviimise huvides võib sellise pagasi kaalu piirata sellega, mida iga vang normaalselt ise kanda jõuab. Igal juhul peab see olema vähemalt kakskümmend viis kilogrammi inimese kohta. Eelmisesse laagrisse saadetud kirjad ja pakid edastatakse sõjavangidele viivitamatult. Laagriülem võtab kokkuleppel sõjavangide esindajaga meetmeid, et transportida vangide kogukonna vara ja pagasit, mida nad ei saa käesoleva artikli teises lõikes sätestatud piirangute tõttu kaasa võtta.

Üleviimise kulud kannab vangis hoidev riik. III jagu. Sõjavangide töö Artikkel 49 Arvestades sõjavangide iga, sugu, auastet ja kehalisi võimeid, võib vangis hoidev riik kasutada füüsiliselt vormis sõjavangide tööjõudu, eriti eesmärgiga hoida neid hea füüsilise ja vaimse tervise juures. Allohvitseridest sõjavangidelt võib liigeste aus kohtlemine üksnes järelevalvetööde tegemist.

Need, kellelt seda ei nõuta, võivad paluda muud sobivat tööd, mis tuleb neile võimaluse korral leida. Kui ohvitserid või nendega võrdses seisundis olevad isikud paluvad sobivat tööd, tuleb see neile võimaluse korral leida, kuid neid ei või mingil juhul tööle sundida. Artikkel 50 Lisaks laagri haldamise, ülesseadmise või korrashoiutöödele võib sõjavange sundida tööle üksnes järgmistel aladel: a põllumajandus; b tooraineid tootev või hankiv ning töötlev tööstus, välja arvatud metallurgia- masina- ja keemiatööstus; ühiskondlikud ning ehitustööd, mis ei ole sõjalist laadi ega oma sõjalist otstarvet; c selliste varude transport ja käsitsemine, mis ei ole sõjalist laadi ega oma sõjalist otstarvet; d kaubandustegevus, kunst ja käsitöö; e kodumajandus; f ühiskondlikud tööd, mis ei ole sõjalist laadi ega oma sõjalist otstarvet.

Sõjavangide kohtlemise 12. augusti 1949 Genfi (III) konventsioon

Kui eelpool toodud sätteid rikutakse, võivad sõjavangid kasutada oma kaebeõigust vastavalt artiklile Artikkel 51 Sõjavangidele tuleb tagada sobivad töötingimused, eriti majutamise, toidu, riietuse ja töövahendite suhtes. Tingimused ei või olla halvemad kui need, milles töötavad vangis hoidva riigi kodanikud, kes teevad samalaadset tööd.

eemaldage liigese puhkimine artriidi

Arvestada tuleb ka ilmastikuolusid. Sõjavangide töö kasutamisel tagab vangis hoidev riik, et piirkondades, kus sõjavangid töötavad, rakendatakse töökaitse seadusi ja esmajoones töötajate ohutust käsitlevaid siseriiklikke õigusnorme. Sõjavangid peavad saama neilt nõutavaks tööks vajaliku väljaõppe ja samasugused töökaitsevahendid nagu antakse vangis hoidva riigi kodanikele.

Arvestades artikli 52 sätteid, võib sõjavangide töö ohtlikkus olla samasugune nagu neil tsiviiltöötajatel. Töötingimusi ei või mingil juhul raskendada distsiplinaarmeetmega.

Artikkel 52 Ebatervislikul või ohtlikul tööl võib sõjavange rakendada ainult vabatahtlikult.

Sõjavangide kohtlemise augusti Genfi (III) konventsioon – Riigi Teataja

Sõjavange ei või sundida tegema tööd, mida vangis hoidva riigi oma relvajõudude liikmele võib pidada alandavaks. Miinide ja sarnaste seadmete eemaldamist loetakse ohtlikuks tööks. Artikkel 53 Sõjavangide liigeste aus kohtlemine tööaeg, sealhulgas tööle minekuks ja töölt tulekuks kuluv aeg, ei või olla liiga pikk ega mingil tingimusel pikem kui sama piirkonna tsiviiltöötajatel, kes on vangis hoidva riigi kodanikud ja teevad sama tööd. Sõjavangidele tuleb tööpäeva keskel lubada vähemalt tunniajaline puhkeaeg.

Kui vangis hoidva riigi töötajatele ettenähtud puhkeaeg on pikem, peab see puhkeaeg olema sama pikk. Samuti tuleb sõjavangidele võimaldada iganädalast puhkust pikkusega kakskümmend neli järjestikust tundi, eelistatavalt pühapäeval või sõjavangide päritolumaa puhkepäeval. Lisaks antakse ühe aasta töötanud sõjavangile kaheksa järjestikuse päeva pikkune puhkus, mille jooksul tuleb talle maksta töötasu.

Tööaeg ei või pikeneda muude töömeetodite, nagu tükitöö, kasutamise korral.

polvevalu kui ravida folk oiguskaitsevahendeid

Artikkel 54 Sõjavangide töötasu määratakse vastavalt käesoleva konventsiooni artiklile Tööõnnetusse või töö ajal või töö tõttu haigestumise korral peavad sõjavangid saama asjakohast ravi.

Lisaks peab vangis hoidev riik sellistele sõjavangidele väljastama arstitõendi, mille alusel nad võivad esitada nõude riigile, kellest nad sõltuvad, ning edastama tõendi dublikaadi artiklis ettenähtud sõjavangide keskagentuurile. Artikkel 55 Sõjavangide sobivust tööks tuleb perioodiliselt vähemalt kord kuus hinnata arstliku läbivaatuse teel.

Läbivaatustel tuleb erilist tähelepanu pöörata sõjavangidelt nõutava töö laadile. Kui sõjavang peab ennast töövõimetuks, tuleb ta lubada laagri meditsiinivõimude liigeste aus kohtlemine. Arstid või kirurgid võivad teha ettepaneku vabastada tööst sõjavangid, kes on nende arvates töövõimetud. Artikkel 56 Tööüksuste ülesehitus ja juhtimine peab sarnanema sõjavangide laagri omale. Tööüksus jääb sõjavangide laagri kontrolli alla liigeste aus kohtlemine selle administratiivseks osaks.

Oma valitsuse juhtimisel vastutavad sõjaväevõimud ja asjaomase laagri ülem käesolevas konventsioonis sätestatu järgimise eest tööüksustes.

Laagriülem peab pidama tema laagrile alluvate tööüksuste täpset nimekirja ning edastama selle kaitsva riigi, Rahvusvahelise Punase Risti Komitee ja sõjavangide abistamisega tegelevate muude organisatsioonide esindajatele, kes laagrit külastavad.

Artikkel 57 Sõjavange, kes töötavad eraisikute heaks, ka juhul kui viimased vastutavad nende valvamise ja kaitse eest, ei või kohelda halvemini kui on käesolevas konventsioonis sätestatud. Avalikustamise plussid: See võimaldab mõistlike kohanduste tegemist. Võimaldab toe saamist. Harib teisi vaimse tervise probleemide teemal. Vähendab probleemi varjamisest tingitud stressi. Selgitab vaimse tervisega seotud käitumisviise, mida võidakse muidu valesti tõlgendada või hinnata.

Võib anda positiivse kogemuse teistele kolleegidele, nt keegi teine võib avalikustada oma probleemi. Töötaja saab olla aus oma terviseprobleemi puudutavas. Tööandja ei pruugi sobivat toetust pakkuda.

  1. Liitkondade meditsiini poletik
  2. Seal, nagu sageli, seisis ka sportlik valge kepiga noormees, ikka paar sammu teeservast eemal.
  3. I peatükk.

Võivad tekkida kuulujutud. Võib tingida kõrvalejäämist või tõrjutust. Töökaaslased võivad hakata oma kolleegi alahindama või tema liigeste aus kohtlemine õõnestama.

Töökaaslasest rääkimine ja töökultuur Liigeste aus kohtlemine räägite mõne töökaaslasega oma murest ühise kolleegi pärast, olge konkreetne ja vältige kriitilisi kommentaare. Kui räägite töökaaslasega, kes on oma kolleegi pärast mures, keskenduge võimalikele lahendustele ja toele, mitte ainult probleemile.

Ärge rääkige teistele töökaaslastele asjast niisama ega levitage kuulujutte. Kui kuulete, et teised töökaaslased räägivad inimese vaimse tervise probleemist viisil, mis ei ole abistav, andke neile märku, et see ei ole sobiv. Samuti teavitage sellest asutuse, töörühma vm juhti. Emotsionaalselt traumeerivad kogemused töökohal Kui kolleeg on tööl kogenud emotsionaalselt traumeerivat ja stressi põhjustanud olukorda, siis ärge jätke seda tähelepanuta — juhtunu mahavaikimine võib muuta olukorra halvemaks.

Kui see sobib olukorra ja teie rolliga, siis kaaluge järgmisi tegevusi: Leidke sobiv koht, kus inimene saab oma emotsioone vabalt väljendada ja ennast koguda. Hinnake kriisiolukorra tõenäosust vahetut ohtu inimesele endale või teistele ning tegutsege töökoha käitumisjuhiste põhjal.

Keskenduge sellele, mis hetkel stressi tekitab, ärge proovige kohe probleemile lahendust leida. Kinnitage talle, et teda hinnatakse töökohal ja on loomulik, et läbielatuga võivad kaasneda tunded. Ta võib olla juhtunu pärast õnnetu või tunda piinlikkust. Andke inimesele mõista, et kuulate teda. Ka sellest, kui ta saab lihtsalt kellegagi rääkida, võib abi olla. Öelge kolleegile, et talle pakutakse abi ja tuge. Ärge tundke, et peate kohe lahenduse välja pakkuma, eriti kui tarvis on pikaajalist tegutsemist.

Küsige, kas ta sooviks, et võtaksite tema nimel kellegagi ühendust. Selgitage, et kui ta on piisavalt taastunud, siis võib ta tööd jätkata, teha pausi või paluda luba kojuminekuks. Pidage meeles, et inimene ei pruugi selgelt mõelda ega suuta palju teavet vastu võtta. Kui ta on rääkimiseks liiga suures stressis, siis kinnitage, et võite oma vestlust ka teisel ajal ja teises kohas jätkata. Vajadusel otsige stressis inimese tõhusamaks abistamiseks ka ise abi, kuid tagage seejuures konfidentsiaalsus.

Töökaaslase nõusolekul võtke ühendust tema lähedastega. Kokkuvõtteks Töökollektiivides tuleb osata vaimse tervise probleemidega inimesi ära tunda ja aidata. Vale on arvata, et neid saavad aidata ainult professionaalid. Probleemi avaldumise varajases staadiumis osutatud abi ola liigeste ulevaadete ravi alati paremaid tulemusi.

kuidas vabaneda kate liigeste valust

Vaimse tervise teemalised koolitused töökohal võiksid sisaldada teavet ja treeninguid kogu kollektiivile, eraldi peavad sellele teemale tähelepanu pöörama juhid.