Liigu sisu juurde

Kui liiges on ärritatud ja valulik, võib seda jahutada külmade mähistega. Eri haigusvormidel võib olla erinev põhjus.

Haiguse tekkimise aluseks on trauma, krooniline ülekoormus või pidev mehhaaniline surve limapaunale näiteks töö põlvili asendis.

  1. Enamlevinud luu- ja liigesehaigused «
  2. Reumatoidartriit - kuldmokk.ee
  3. Mis oys on liigeste
  4. Kuidas eemaldada polveliigeste poletik kodus

Podagra — podagra on uraadikristallide kusihappe soolade kuhjumisest tingitud haigus, mis avaldub liigespõletikuna, liigeselähedaste sõlmede ning neerukividena. Luupus — luupus on krooniline autoimmuunne haigus, mille puhul keha immuunsüsteem muutub hüperaktiivseks ja ründab normaalseid terveid kudesid. See tipneb põletiku, paistetuste ja kahjustustega liigestes, nahal, veres, südames ja kopsudes.

Osteo artroos ehk liigesekulumus on kõige sagedamini esinev liigesehaigus maailmas. Tegu on mittepõletikulise liigesehaigusega. Inimese liigeste ennetamine suureneb vanusega ja haigestuvad rohkem naised. Liigeste kulumise korral kulub ja õheneb luude liigestuvaid pindasid kattev kõhr, kõhrealune luu aga kahjustub ja pakseneb. Kuna aga osteoartroosile lisandub sageli põletik, nimetatakse seda haigust ka osteoartriidiks — artriit tähendab liigesepõletikku. Mõlemad mõisted — nii osteoartroos kui osteoartriit — viitavad samale degeneratiivsele liigeseprobleemile.

Soodustavateks teguriteks loetakse liigeste ülekoormust raske füüsilise töö, liigse kehakaalu tõttuaga ka liigesekõhre nõrkust, ainevahetushäireid ja pärilikkust. Reumatoidartriit — on põletikuline autoimmuunne haigus — polüartriit e hulgiliigesepõletik, mille korral haigestuvad paljud liigesed, harva ka erinevad siseorganid.

Haigusest võivad olla haaratud ka liigeselähedased koed nagu limapaunad, kõõlustuped, lihased.

Autoimmuunne põletik tekib liigesekapsli sisekestas sünooviumismis vahetult ümbritseb liigeseõõnt. Seda liigesekapsli sisekesta põletikku nimetatakse sünoviidiks. Reumatoidartriit on krooniline haigus, mis kulgeb laineliselt, ägenemiste ja vaibumistega. Reumatoidartriidi puhul toimuvad muutused haige immuunsüsteemis, mis selle asemel, et võidelda haigusega, pöördub osalt oma organismi vastu, põhjustades autoimmuunse reaktsiooni.

Kehavõõraste ainete ja haigustekitajate — viiruste, bakterite jt äratundmise ja kõrvaldamisega tegeleb immuunsüsteem, kuid millegipärast on immuunsüsteem segaduses ja ei saa haigustekitajatega hakkama.

Tavameditsiin nimetab olukorda, kus immuunsüsteemi rakud asuvad ründama ja kahjustama keha enda rakke ja kudesid, autoimmuunhaiguseks.

Juveniilne idiopaatiline artriit — reumatoidartriit ei ole ainult vanainimeste liigeshaigus, võib alata varasest lapseeast kuni kõrge vanuseni, sagedamini ndates eluaastates. Osteoporoos- e.

Haigused ja seisundid

Selliste muutuste tagajärjel muutuvad luud hapraks ja hõredaks ning murduvad kergesti. Tänapäeval räägitakse osteoporoosist kui haigusest, mille puhul on häiritud luude tugevus. Osteoporoosi jagatakse primaarseks ja sekundaarseks osteoporoosiks.

Primaarne e. Sekundaarne e.

Reumatoidartriit on krooniline progresseeruv, sageli invaliidistav liigeste autoimmuunhaigus, mis haarab ennekõige liigeste sünoviaalkilet. Haigestuvad põhiliselt aastased inimesed, naised korda sagedamini kui mehed. Haigus kujutab endast liigeste põletikku, mille tagajärjel liigespinnad hävivad, liigeste töövõime häirub.

Psoriaatiline artriit — on psoriaasiga kaasnev krooniline liigesepõletik. Apteegist leitavad preparaadid aitavad kahjustust stabiilsena hoida ning tagavad, et probleem ei süveneks ja abistavad valu leevendamisel. Nii soovitab ta tarvitada glükoosamiini ja kondroitiini. Glükoosamiini sobib Kerli Valge sõnul hakata kasutama juba esimeste sümptomite korral, kui liigeses tekib naksumine, kerge valulikkus või ebameeldiv tunne. Apteeker nendib, et neid toidulisandeid tullakse pigem küsima juba siis, kui probleemid on tekkinud ehk liigesed valutavad.

Teised reumatoidartriiti soodustavad tegurid on eelnenud sünnitus, nakkused ja võimalik, et ka liigeste vigastused. Reumatoidartriidi põhjust ei teata, kuid seda loetakse autoimmuunseks põletikuks, mille puhul keha immunoloogiline kaitse on vääralt suunatud keha enda kudede vastu. Reumatoidartriit on liigesekesta sisekihi põletikuline kasvajataoline vohamine.

Kui tekib liigesekesta põletik, hakkab liigesekest, mis tervena on õhuke, paksenema. Sellesse kasvab uusi veresooni ning koguneb mitmesuguseid põletikurakke. Ergastatud põletikurakud eritavad enda ümber põletiku virgatsaineid mh interleukiinid, prostaglandiinid, TNFmis verega levivad kõikjale ning põhjustavad üldisi põletikunähte.

Need on väsimus, palavik, isutus, üldine pahaolu. Põletiku korral kiireneb sete ja tõuseb CRP. Põletikuline kude kasvab inimese liigeste ennetamine levib piki liigesekõhre ja luu pinda, uuristades-söövitades oma teel kõhre, luud ja liigesesidemeid.

Tagajärjeks on liigeseosiste hävimine, erosioonide e uurete teke ja liigese talitlushäire. Põletik kahjustab ka kõõluseid ning aastate jooksul kujunevad reumatoidartriidile iseloomulikud deformatsioonid moonded. Liigesepõletiku nähtavaim tunnus on turse, mis on tingitud liigesesse öösel kogunevast tursevedelikust ja liigesekesta paksenemisest.

Äge põletik põhjustab samuti naha paikse punetuse ja kuumenemise. Turset täheldatakse alguses inimese liigeste ennetamine sõrmedes ja randmetes. Kõige iseloomulikumal juhul ongi reumatoidartriit varvaste ja labakäte liigeste haigus, kuid see võib levida kõigisse jäsemeliigestesse, aga ka lõualiigestesse ja lülisamba kaelaossa. Alguses on üldine haiglane tunne, väsimus, hommikune liigesejäikus. Üldseisund halveneb sedamööda, mida rohkem liigeseid on haigestunud ja mida kiirem on sete.

Selles on lööke ja hõõrdumisi leevendavaid kõhrepindu ja liigest koos hoidvaid kudesid ning liigesesidemeid. Liigest toetavad ka liigesele kinnitunud lihased ja kõõlused. Liigesevedelik aga toimib liigese määrdeainena. Iga viies inimene maailmas põeb mingit liigesehaigust nt osteartroosi e. Eestis kannatab mitmesuguste liigesehaiguste all inimest.

Sagedamini on reumatoidartriit siiski pikaajaline, isegi aastakümneid kestev haigus. Kõhre ja luu uuristamine algab juba nädalate jooksul.

arthroosi sormed lopetavad ravi

Aastatega uurded laienevad ja ilmuvad üha uutesse liigestesse. Kauakestev põletik närtsitab kudesid: nahk õheneb, lihased kõhetuvad, luu hõreneb ja vere hemoglobiin langeb.

Kõige rohkem teevad tüli jäsemete suurte liigeste puusa, põlve, õla ja lülisamba kaelaosa kahjustused.

ARTROOS, OSTEOPOROOS, REUMATOIDARTRIIT – ja muud kroonilised liigeste ja luude haigused

Ka labakäte väikeste liigeste kahjustus segab tööd ja toimetulekut. Ehkki liikumine ja liigutused on suuresti häiritud, peab suurem osa haigetest — ehkki küll mitte kõik — suurimaks mureks valu. Vaevalt et haigel tuleb mõne muu haiguse korral kannatada valu peaaegu kõigis liigestes peaaegu iga päev peaaegu poolsada aastat. Kauakestnud reumatoidartriidi puhul võib olla häireid ka teistes elundites.

Kuidas ennetada liigeseprobleeme?

Silmade, suu ja suguelundite limaskesta kuivamine on tingitud Sjögreni ehk kuivuse sündroomist. Väikeveresoonte põletikust tingitud reumatoidsõlmed võivad kasvada küünarnukkide, sõrmede või istmiku ümbrusse. Valgesõrmsus ehk Raynaud´ tunnus on märk veresoontekahjustusest. Kopsudes võivad tekkida kopsukelmepõletik, reumatoidsõlmed, healoomuline armkude või raske ja kiiresti arenev alveoolide kopsusompude sidekoestumine. Amüloidoos on pikaajalise aktiivse põletiku tagajärg, põletikuvalgu amüloidi ladestumine neerudesse ning teistesse elunditesse ja kudedesse.

Amüloidoosi sage tüsistus on neerupuudulikkus, mida reumatoidartriidi õige raviga on võimalik ära hoida. Olulised tunnused on liigesetursed eriti sõrmedes ja randmetes, kiirenenud sete, reumatoidfaktor ja CCP tsüklilise tsitrulleeritud peptiidi vastased antikehad veres. Reumatoidartriidi äratundmise hõlbustamiseks kasutatakse klassifikatsioonikriteeriume liigitustunnuseid. Kui haigel esineb neli tunnust seitsmest, võib tema haigust pidada reumatoidartriidiks.

Inimese liigeste ennetamine immuunvastuse häirest on reumatoidartriidihaigete veres sageli reumatoidfaktor, vahel ka teised autoantikehad, eriti anti-CCP. Ehkki reumatoidfaktor on saanud nime just reumatoidartriidilt, mille põdejatel see avastati, ei esine seda kõigil haigetel.

liigendid haiget juure pohjus

Mõnedel reumatoidartriidihaigetel on reumatoidfaktor veres kogu aeg, teistel vahetevahel ja kolmandatel mitte kunagi. Reumatodfaktorit leitakse vahel ka teiste haiguste põdejatelt ja mõnikord ka täiesti tervetelt. Seega reumatoidartriiti on võimalik diagnoosida ka ilma reumatoidfaktori olemasoluta. RAVI Reumatoidartriiti ravitakse ravimite, lõikuste, füsioteraapia ja tegevusteraapiaga.

Kuna haigus kestab aastakümneid, on tähtis, et haiged saaksid võimalikult palju teadmisi haigusest, selle ravist ja ravimite kõrvaltoimetest.

Oma haigust tundva patsiendina võid pöörduda ravile õigel ajal ja vajaduse korral soovitada arstile meetmeid, mis Sind on hästi aidanud. Reumatoidartriidi ravimite seas on kõige tähtsamal kohal haiguskulgu parandavad kuluravimid e nn baasravimid kuld; hüdroksüklorokiin; sulfasalasiin; tsütostaatikumid e rakutõkestid, treksaan, asatiopriin, tüklofosfamiid, kloorambutsiil, tsüklosporiin jt. Neid nimetatakse ka haigust modifitseerivateks ravimiteks HMR. Kuna reumatoidartriit on olemuselt põletikurakkude vohamine liigestes, kasutatakse pikaajaliseks raviks teiste seas ka kasvajavastaseid ravimeid, tsütostaatikume suhteliselt väikses annuses.

Kuluravimite toime avaldub aeglaselt ja neid ravimeid tarvitatakse kaua, aastaid. Kuluravimite mõju on seda suurem, mida varasemas haigusjärgus neid rakendatakse.

Tänapäeval kasutatakse kohe haiguse alguses mitut kuluravimit korraga kombineeritud immuunmodifitseeriv ravi. Ravimitel võib olla kõrvaltoimeid, seetõttu tuleb mõnekuiste vaheaegadega korrapäraselt inimese liigeste ennetamine kontrollanalüüse ja kohtuda arstiga. Pikaajalist ravi talutakse üldiselt hästi. Haigus ise on mürgisem kui ravimid.

Enamlevinud luu- ja liigesehaigused

Liigesepõletiku ravimite kasu on võimalikest kõrvaltoimetest kindlalt suurem. Kiiretoimelised valu ja põletiku ravimid on neerupealiste steroidhormoonid prednisoloon, metüülprednisoloon ning mittehormonaalsed valu- ja põletikuravimid diklofenak, ibuprofeen jt. Erinevalt kuluravimitest tarvitatakse neid ravimeid lühiajaliste kuuridena, sest valesti palju ja kaua kasutades on neil raskeid, isegi eluohtlikke kõrvaltoimeid maoverejooks jt.

Paljusid nendest ravimitest saab kasutada nii süstina, suu kaudu, välispidiselt kui ka pärasooleküünaldena. Kasutusele on tulnud ka seedetraktile vähem ohtlikud põletiku- ja valuvaigistid — koksiibid rofekoksiib, tselekoksiib, etorikoksiib jt.

Sellele, et liigesed ikka ka eakana meid hästi teeniks, tasub aga juba oluliselt varem mõtlema hakata. Liikumine on meie elu lahutamatu osa ja liigestel, mida on inimkehas üle saja, on liikumisel ülitähtis roll, ühendades luid, vähendades liikumisel hõõrdumise ja löökide mõju ning tagades õige liikumisulatuse.

Väga tugevate liigesevalude puhul saab arst määrata tugevatoimelisi, otse kesknärvisüsteemi toimivaid valuvaigisteid. Liigesesüstid steroidhormoonidega aitavad paremini siis, kui põletik liigeses on kestnud vaid vähe aega.

menuu kui liigeste poletik

Üks tähtsamaid ravisoovitusi on, et pöörduksid sellise arsti poole, kes oskab ja soovib teha liigesesüste siis, kui selleks on vajadus. Lõikusraviga võib eemaldada ravimitele allumatu põletikukoe ning parandada juba kahjustatud liigeseid.

artriidi kasiravi

Tehisliigestega saab ära hoida raske puude. Füsioteraapia on osalt valuravi, osalt liikuvuse säilitamine liikumisravi abil, sealhulgas iseseisvate harjutuste õpetamine. Liigesed on turses ja tugevalt valulikud. Nahale tekib reumaatiline anulaarerüteem- rõngakujulised roosad laigud keha tüvel, eriti nabapiirkonnas; nahaalused sõlmed ja harvem sõlmeline erüteem- lillad, vajutamisel valulikud sõlmed säärtel.

Reuma haarab kogu südant, kõige kahjulikumaks on südame klappide kahjustus. Väike tantstõbi ehk koorea on reuma hilisem ja raskeim kahjustus, mille korral esinevad kontrollile allumatud käte liigutused supi mahaajamine, nõude lõhkumine.

Reuma võib paraneda või anda uusi haigushooge. Treeni oma liigeseid õigesti ja korrapäraselt ning säilita nende liikumisulatus. Väldi ebatavalist ja liigset treeningut ja koormust, kui sa ei ole treenitud. Väldi äkilisi liigutusi ja muudatusi kehaasendis. Väldi ainult ühesuunalist survet liigestele. Säilita optimaalne kehakaal, et vältida ebavajalikku koormust raskust inimese liigeste ennetamine liigestele.