Haiguse põhjust ei teata. Noorteartriidi põhjust ei teata. Kopsudes võivad tekkida kopsukelmepõletik, reumatoidsõlmed, healoomuline armkude või raske ja kiiresti arenev alveoolide kopsusompude sidekoestumine. Kui haigel on pärilik lülisambapõletiku ohutegur HLA-B27, võib liigesepsoriaas areneda lülisambapõletikuks. Ilma ravita põhjustab noorte liigesepõletik ka südamepõletikku ja amüloidoosi; nende tüsistuste sagedus on viimastel aastakümnetel tänu ravile vähenenud. Luukoe mineraalisisaldust mõõtvaid seadeldisi leidub mõnedes keskhaiglates ja tervisekeskustes.
Kogu organismi kudede hapnikuga varustatus halveneb sedavõrd, et tekib hingeldus, südamekloppimine ja lõpuks südamepuudulikkus koos tursetega. Haigus võib lõppeda surmaga, kui askorbiinhapet juurde ei saa. Rahhiit on imiku- ja varases lapseeas esinev D-vitamiini puudusest või vaegusest tingitud ainevahetushaigus. D-vitamiini vaeguse kõrval täheldatakse teisi rahhiidi tekke põhjusi harvem. Rahhiit võib avalduda imikul 2. Rahhiit algab hiilivalt. Laps muutub virilaks, pahuraks, tema uni on häiritud ja rahutu.
Mõnikord on psoriartriit siiski raske haigus ja võib tuua kaasa liigeste suured kahjustused või lülisamba d-vitamiin liigeste haigustest. Luu hulk väheneb ja siseehitus laguneb. Selle tagajärjena võib luu hõlpsasti murduda. Luuhõresus on levinum vanainimestel, kellel vähenenud toimetulekuvõimest tingitud kukkumised suurendavad luumurdude ohtu.
Luumurrud sagenevad selgesti vanuse kasvades. Kuna üha rohkem inimesi elab kõrge eani, suureneb jätkuvalt hõresusmurdude sagedus.
Osteoporoosi on sagedamini naistel kui meestel. Vananedes hakkavad siiski kõigil luud hõrenema. Kui emal on olnud hõresusmurd, on ka lapsel suurem osteoporoosirisk. Suguhormoonide vähesus suurendab luuhõresuse ohtu.
Kindel ohutegur on naistel ka lühike viljakusperiood kuupuhastused algavad hilja ja lõpevad vara. Luude hõrenemist soodustavad ka kõhn kehaehitus, vähene liikumine, D-vitamiini ja kaltsiumi vaegus, suitsetamine, rohke keedusoola kasutamine, imendumishäire soolestikus, reumatoidartriit ja mõned ravimid, näiteks prednisoloon ja epilepsiaravimid.
Vaevused on tingitud luumurdudest. Hõresusmurrud on tavaliselt lülisambas, mille tõttu kehapikkus lüheneb ja selga tekib küür. Kõige raskemaks mureks on siiski reieluukaela murrud, kuna need vajavad peaaegu alati lõikusravi.
Eestiski on reieluukaelamurdude sagedus suurenemas. Kui pikkus on lühenenud viis või enam sentimeetrit ja selg on d-vitamiin liigeste haigustest vajunud, on diagnoos peaaegu kindel ilma muude uuringuteta. Luukoe mineraalisisaldust mõõtvaid seadeldisi leidub mõnedes keskhaiglates ja tervisekeskustes. Saadud tulemust võrreldakse noorte täiskasvanute keskmise luutiheduse vastavate väärtustega. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et luutiheduse vähenemine 2,5 standardhälvet alla noorte täiskasvanute keskmise tähendab naistel osteoporoosi standardhälve e standarddeviatsioon SD on statistika mõiste.
Meestel on piiriks, mis määrab ravi alguse, kolm standardhälvet ja pidevalt steroidhormoone tarvitajatel poolteist standardhälvet.
Ka tavalistelt luude röntgenipiltidelt võib hinnata osteoporoosi, kui see on kaugele arenenud.
Lülisambamurrud on röntgenipiltidel hästi näha. Pikkade luude välimise kihi — plinkolluse — läbimõõdu mõõtmine on samuti hea, kuid töömahukas menetlus.
KUIDAS JUUKSTE KASVU TÕSTA - Kõik, mida peate teadma - NÕUANDED JUUKSTE KIIRE KASVAMISEKS
Kandluus võib luutihedust mõõta ultraheliga. RAVI Luuhõresuse ravi on aeganõudev, sest luu kasvab aeglaselt. Ravi peetakse siiski põhjendatuks neil, kellel on hõresusmurd; kel luutihedus jätkuvalt langeb või kel on täheldatud eriti kiiret luuhõrenemist näiteks steroidravi tõttu.
Tervisenõu: mis haigused tekivad vitamiinipuudusest?
Osteoporoosi ravisse kuulub ööpäevase D-vitamiini- ja kaltsiumivajaduse rahuldamine. Kaltsiumivajadus on umbes mg päevas; selle koguse saab kolmest klaasist piimast või hapupiimast keefirist. Ka juustu- ja kalatoidud on heaks kaltsiumiallikaks. D-vitamiini saab nii päiksevalgusest kui toidust.
Kala ning väljas kasvanud seened on parimad D-vitamiini allikad. Viimastel aastatel on suurendatud vanuritele soovitatavat D-vitamiini ööpäevast annust, mis praegu on üle seitsmekümneaastastele ühikut päevas.
Seda annust ei ole võimalik saada igapäevasest toidust, mistõttu vanuritele soovitatakse päevas lusikatäis kalamaksaõli või muid D-vitamiini sisaldavaid ravimeid. Osteoporoosi ravimiseks on töötatud d-vitamiin liigeste haigustest ravimid, mida peab tarvitama pikka aega. Need on ohutud, kuid suhteliselt kallid. On tähtis, et noored tüdrukud kasvataksid endale küllalt tihedad luud, millest vananedes on võimalik osa ilma luumurruohuta loovutada.
Meetmed luuhõresuse ennetamiseks on järgmised:! Liigu korrapäraselt. Kõige mõjusam on luustikku koormav tegevus.
Ära liialt kõhnu. Priskete luud on tugevamad. Ole väljas päikse käes, nii saad rohkem D-vitamiini. Söö metsaseeni ja kala.
Söö piima ja juustu. Ära suitseta, kasuta kasinalt keedusoola. Joo kohvi asemel hästitõmmanud teed, saad luid tugevdavat fluoriidi. Östrogeenid naissuguhormoonid tõrjuvad hästi luuhõresust naistel pärast üleminekuaastaid. Kui oled aastane või vanem, võta iga päev vähemalt sügisest kevadeni teelusikatäkalamaksaõli või D-vitamiini muul kujul. Vanuritele on võibolla kõige tähtsam: ära kuku! Kasuta puusakaitsmeid luumurdude vältimiseks. PODAGRA Podagra tekib, kui raskestilahustuvat kusihapet uraati d-vitamiin liigeste haigustest verre nii palju, et see hakkab sadenema nõelakujulisteks kristallideks.
Liigeses põhjustavad kristallid äkilise põletikureaktsiooni, mis avaldub liigese turse, punetuse ja valuna. Kuseteedes võivad kusihappekristallid sadeneda neerukivideks. Podagra on sagedam keskealistel meestel. Naistel seostub see enamasti kõrgvererõhutõve ravimitega või mõne muu haigusega. Eestis on umbes podagrapõdejat.
Podagra võib tekkida mitmel põhjusel. Diureetikumipodagra on tänapäeval sage. See on kõrgvererõhktõve ravis kasutatavate diureetikumide ehk kuseajatite kõrvaltoime. Toidu-podagra on tingitud ülesöömisest ja alkoholi, eriti õlle joomisest.
Ainevahetuslik podagra on üldise ainevahetushäire üks avaldus, teised on ülekaalulisus, suhkurtõbi, vererasvade suur sisaldus ja kõrgvererõhktõbi. Teisene e sekundaarne podagra on tingitud mõnest muust haigusest, näiteks neerutõvest, polütsüteemiast või psoriaasist. Ülikute podagra on tuttav ajaloost, kuna mõned riigimehed, kirikuvürstid ja teised kõrgesse ametisse tõusnud mehed hankisid endale podagra külluslike elukommetega. Sageli haigestuvad ka teised varbaliigesed, hüppeliigesed ja jalapöiad.
Podagra võib tabada mis tahes liigest, kuid peamiselt neid, mis on rohkem koormatud.
Mida süüa, kui liigesed on haiged
Podagrahoog võib olla väga äge, kuid enamasti on see üsna kergekujuline. On iseloomulik, et hoog algab järsku ja vaid ühest liigesest. Esimesed hood d-vitamiin liigeste haigustest täiesti ära. Ilma ravita võib podagra levida mitmesse liigesesse ja lõpuks põhjustada paljude liigeste raske kahjustuse ning invaliidsuse.
Ravimata podagra kahjustab ka neerusid. Diagnoosi kinnitamiseks võetakse liigesevedelikust nõelaga proov, milles mikroskoobiga nähakse uraadikristalle. RAVI Äkilise podagrahoo raviks on liigese puhkus, jääkott ja valuvaigisti. Kõige tõhusam podagrahoo ravi on liigesesse süstitud steroidhormoon.
Kui oled haigestunud podagrasse, on Sul põhjust juba esimese podagrahoo järel hakata pidama podagradieeti. Selles on kõige olulisem vältida toiduaineid, millest tekib kusihape. Umbes pooltele kõigist podagrahaigetest piisab dieedist, ilma et oleks vaja võtta ravimeid. Kui tarvitate diureetikume või diabeediravimeid, paraneb podagra vähehaaval ka ilma muu ravita, kui on võimalik neid ravimeid teistega asendada.
Kui dieedist raviks ei piisa või Sa ei soovi dieeti pidada, määratakse Sulle pärast kolmandat podagrahoogu ravimid, mis vähendavad vere kusihappesisaldust. Tsink ja vask soodustavad uute kõhrkudede moodustumist. Kaltsiumi minimaalne päevakogus täiskasvanu jaoks on mg.
Kaltsiumi imendumist soodustavad D- C- ja A-vitamiinid ning magneesium ainult õiges vahekorras kaltsiumiga — magneesiumi ohutu kogus päevas on µg ; magneesiumit on lisaks vaja ka närvitalitluseks ja lihaskoe lõõgastuseks. Kui kaltsiumi tarbimine toidu või joogiga on intensiivne, d-vitamiin liigeste haigustest on aga toidus vähe, võib kaltsium ladestuda lihastes südamelihases või neerudes neerukividena.
D-vitamiin on peamine kaltsiumi tasakaalu mõjutav tegur. D-vitamiini toodab nahk ultraviolettkiirguse ehk päikesevalguse toimel, aga D-vitamiini saame me ka toidust. Põhjamaises kliimas on päikesevalgust väga vähe ja D-vitamiini puudus on üldlevinud, seega soovitatakse võtta talvisel pimedal ajal D-vitamiini toidulisandina.
D3-vitamiini kolekaltsiferooli tuleks võtta vähemalt IU päevas.
K-vitamiin täiskasvanutel 60—90 µg päevas on vajalik luudes tugikoe moodustamiseks. Glükoosamiin on liigeste tervise seisukohalt kõige olulisem toidulisand, sest aitab taastada liigese kõhre, hoiab ära liigese enneaegse kulumise ning on abiks liigeste valu, jäikuse ja ragisemise korral, kuna parandab liigese vastupidavust ja elastsust.
Glükoosamiin on sidekoe komponent, millest moodustatakse sidemed, kõõlused, kõhred ja liigesevaheline vedelik. Parim glükoosamiini vorm on kehaomane N-atsetüül-glükoosamiin. Pikaajalisel kasutamisel on glükoosamiinil ka valuvaigistav toime. Soovitatav päevane kogus on — mg, mis tuleks jagada 3 korra peale päeva jooksul. Kondroitiin osaleb sidemete, luude ja sidekudede moodustumisel, kõhrepindade ja liigesekapsli taastumisel, aitab kaasa liigesevedeliku tekkele ja parandab liigeste liikuvust, pidurdades osteoartroosi arengut.
Enamlevinud luu- ja liigesehaigused
Päevane soovitatav kogus on — mg. Paljudes apteegis müügil olevates tablettides on kondroitiin juba koos glükoosamiiniga. MSM on orgaanilist väävlit sisaldav aminohape, mis on oluline liigeste ja luude tervise säilitamiseks ning aitab ühtlasi vähendada d-vitamiin liigeste haigustest liigestes.
MSM soodustab kollageeni tootmist ja toetab seega tervete rakkude ning sidekudede, kõõluste ja luude normaalset moodustumist. Ühtlasi aitab MSM taastada rakuseinte elastsust, mis omakorda võimaldab toitainetel kergemini kudedesse pääseda. D-vitamiini puudus mõjutab immuunsüsteemi, närvisüsteemi, tekitab osteoporoosi, unisust ja halba meeleolu. Aga enne, kui haarata D-vitamiini purgi järele, soovitan lasta määrata veres D-vitamiini tase ja vastavalt tulemusele annus paika panna.
Foto: Pixabay Sööma peaks rahulikult ja iga suutäit korralikult läbi närides. Uuringud on näidanud, et nendel, kes toitu rohkem mäluvad, on täiskõhu tunnet tekitavate hormoonide tase kõrgem ning see omakorda vähendab tarbitavate kalorite hulka. Lisaks tervislikule toidule peaks olema füüsiliselt aktiivne, sest nõnda on meeleolu parem, uni kvaliteetsem ja stress väiksem.