Liigu sisu juurde

Parkinsoni haigusest tingituna aeglustub soole normaalne liikuvus e. Varakult võib bradükineesia ilmneda miimikavaegusena e. Nende kasutamine on vastunäidustatud nii algava kui väljendunud dementsuse korral. Sümptomiteks võivad olla ka lihaste valu, süljevool, naha rasuseks muutumine, paljudel juhtudel depressioon, kõhukinnisus, impotentsus. Arvatakse, et Parkinsoni tõve arenemisel ja avaldumisel on määravad keskkonnategurid, kuid antud hüpoteesi praegu alles uuritakse. Tavaliselt on haige hääl tugev lause algul ning muutub tasaseks lause lõpus.

Tervis Parkinsoni tõbi on levinuim liikumishäiret põhjustav kesknärvisüsteemi haigus, mis esineb vähemalt ühel protsendil üle aastastest inimestest. Doktoritöö uuris Parkinsoni tõve levimust ja haigestumust Tartumaal.

Eestis on see haigus umbes inimesel. Liis Kadastik-Eerme kirjutab värskes doktoritööset Parkinsoni tõbi ei ole iseenesest eluohtlik haigus, aga enamasti muutub see aja jooksul järjest raskemaks. Kirjanduse põhjal on Parkinsoni tõvega patsientidel võrreldes nendega, kel seda haigust pole, ligi 1,5 korda suurem surmarisk, sest haigus võib põhjustada komplikatsioone, nagu lämbumine, kopsupõletik või eluohtlik kukkumine. Sümptomite välja­­kuju­ne­mine võib võtta aega suisa üle 20 aasta.

Mõnel inimesel kujuneb haiguspilt siiski välja ka kiiremini.

Parkinsoni tõbi

Seni ei osata prognoosida haiguse individuaalset kulgu, aga õige raviga on enamik inimesi pärast Parkinsoni tõve diagnoosimist veel palju aastaid töövõimelised. Esimest korda uuriti Parkinsoni tõve teket ja levikut Tartumaal 20 aastat tagasi.

Kadastik-Eerme käsitles oma doktoritöös seda teemat uuesti, et vaadelda, kas ja mis on aastate jooksul haiguse levikus ning soodumuses muutunud. Parkinsoni tõbi avaldub peamiselt selles, et inimese liikumine muutub aeglasemaks ja kohmakamaks, tekivad lihasjäikus, värin ning tasakaalu- ja kõnnakuhäired.

parkinsoni haigused liigestes

Peale selle võivad tekkida mälu- meeleolu- ja unehäired, kõhukinnisus, uriinipidamatus, väsimus ning valu. Kõige tulemuslikum ravim haiguse leevendamiseks on looduslik aminohape levodopa. Selle kõrvaltoimena võivad aga kasutajal tekkida motoorsed komplikatsioonid.

Samuti soovis ta iseloomustada patsientide kliinilist profiili, sealhulgas uurida motoorsete komplikatsioonide ja mittemotoorsete sümptomite esinemissagedust ning neid soodustavaid tegureid. Doktoritöö jaoks koguti andmeid aastatest — Lõplik valim koosnes st Parkinsoni tõve diagnoosiga uuritavast neist mehi ja naisi Tööst selgus, et võrreldes Surmatunnistusel oli Parkinsoni tõve diagnoos märgitud ligi pooltel surnud uuritutest.

Võrreldes samaealise üld­rahvastikuga ei olnud tõvega patsientidel haiguse varases staadiumis märgatavalt erinevat surmariski. Vananev rahvastik Nüüdses uuringus oli aga proportsionaalselt rohkem kaugele­arenenud haigusega patsiente.

Siit saab Kadastik-Eerme sõnul järeldada, et haiguse levimuse kasvu parkinsoni haigused liigestes seostada eelkõige vananeva rahvastikuga, paranenud haigusteadlikkusega ühiskonnas ja tõve põdejate varasemast pikema elueaga. Haigust kauem põdevate patsientide arv võib Kadastik-Eerme sõnul osutada sellele, et ühiskonnas kasvab vajadus tagada Parkinsoni tõvega patsientidele rehabilitatsiooni­teenuste ja hooldusasutuste kättesaadavus.

Uuringust selgus ka, et motoorseid ravikomplikatsioone esines umbes veerandil patsientidest. Nende edasilükkamiseks võib töö autori sõnul kasu olla sellest, kui ei kiirustata levodopa alustamisega. See kehtib eeskätt just nooremate patsientide kohta.

Sagedasemad haigused

Oluline on autori sõnul siinjuures see, et motoorsete kompli­katsioonide edasilükkamise tõttu ei halveneks elukvaliteet.

Ravimidoosid peaksid olema siiski piisavad, et vähendada patsiendi motoorseid vaevusi ja suurendada tema rahulolu eluga. Kõige sagedasemad mittemotoorsed sümptomid, mille käes haiged vaevlevad, olid parkinsoni haigused liigestes, öised unehäired, põiehäired ja väsimus. Elukvaliteedi peamised mõjutajad olid depressioon, motoorsed näiteks riietumine, söömine ja mittemotoorsed näiteks uni, valu igapäeva­elu aspektid.

Haigused ja seisundid

Kadastik-Eerme rääkis ka, et depressioonil on Parkinsoni tõvega patsientide elukvaliteedi mõjutajana keskne osa, mistõttu tuleb meeleoluhäireid uurida nendel haigetel rohkem ja vajaduse korral pakkuda ravivõimalusi.

Teabe vastuvõtt Ka tema tõstatas probleemi, et ühiskond aina vananeb ja selle tõttu kasvab krooniliste haiguste osakaal.

parkinsoni haigused liigestes

Seega on meil vaja teada ka täpsemalt, kas ja kuidas hangivad või võtavad patsiendid haigusteabe vastu, eriti nüüd, mil elame info­ajastul. Lubi leidis, et kuigi patsiendile vajalikku teavet jagub ja jagatakse, ei pruugi see vajalikul määral kohale jõuda. Võib juhtuda, et diagnoosist ehmunud inimene ei taha mõnikord ise teavet vastu võtta ja püüab seda haiguse algjärgus eirata.

Toimub ka valikuline infohange: teave võetakse vastu osaliselt.

Suur probleem on ka haigustega seonduv häbimärgista­mine ühiskonnas. Seetõttu võivad Parkinsoni patsiendid oma haigust varjata. Nii jagunevadki patsiendid üldjoontes kolme rühma: aktiivsed sõltumatud teabe­otsijad, aktiivsed ja organiseeritud patsiendiliidud ning passiivsed. Uurimist raskendab see, et Parkinsoni tõbi võib põhjustada tegevusetust. Seega on keeruline teha vahet, kas inimene ongi sellise iseloomuga või tuleneb passiivsus haigusest.

  • Hoidke uhist kaes
  • Palm palmi valu
  • Artriidi harja kasi salv
  • Arstide nõuanded, tervisetestid ja -teenused.
  • Spasmi liigeste ravi
  • Parkinsoni tõvega elatakse kauem kui varem | Tervis | ERR
  • Sagedasemad haigused Parkinsoni tõbi Parkinsonism ei tähista konkreetset haigust, vaid teatud kindlat haigusnähtude kogumit, mida iseloomustab kolm põhilist sümptomti: jäsemete värin, lihasrigiidsus ja liigutuste aeglus koos liigutuse alustamise raskusega.
  • Kuidas eemaldada poletiku inimeste liigestes

Nende eri tüüpide teadvustamine ja kindlakstegemine võiks aidata arstil otsustada, kui palju ja mis teavet on vaja patsiendile anda.

Mõni ei käi enam rahvaüritustel ja katkestab tantsutrennidki, kuigi haigus osalemist otseselt ei parkinsoni haigused liigestes.

Lubi doktoritöö kaitsmisel jõuti arusaamale, et tervishoiusüsteem peab kohanema vananeva rahvastikuga ja arvestama selle eripära. Praegu pole arstidel eriti aega patsiendiga põhjalikult tegeleda. Üks võimalus oleks näiteks osa teavitustööst jätta õdede teha.

parkinsoni haigused liigestes

Peamine järeldus on varem mainitud järkjärguline teabe andmine, mis aitab patsiendil kohaneda aegamisi. Samuti on tähtis arvestada, et haiguse käigus muudab patsient teabeotsingu strateegiat ja tõlgendab andmeid eri parkinsoni haigused liigestes.

Pikaajaline ravi Parkinsoni tõve ravi on pika­ajaline ja ravi­meeskonnas osalevad paljude erialade spetsialistid. Nende kõrval on tähtis osa ka haigel endal ja tema pereliikmetel, kelle teadlikkus on haigusega toime­tuleku ning elu­kvaliteedi parandamise eeldus. Parkinsoni tõbi on ammu tuntud haigus: selle esmakirjeldaja James Parkinsoni sünnist on möödas üle aasta. Esialgu värihalvatuseks nimetatud tõbe kirjeldas parkinsoni haigused liigestes Parkinson Enne James Parkinsoni oli üles tähendatud vaid üksiksümptomeid.

Näiteks Vana-Rooma arst Galenos kirjeldas juba teisel sajandil värinat.

parkinsoni haigused liigestes

Esimesena hakkas Parkinsoni tõbe ravima prantsuse neuroloog Jean-Martin Charcot, tehes seda belladonnaekstraktiga. Tema andis haigusele esmakirjeldaja järgi ka selle praeguse nime.