Liigu sisu juurde

Kuulamisoskuse kujundamisel arvestatakse õpilaste taju aeglust ja operatiivmälu piiratud mahtu, kiiret väsimist ja impulsiivsust, keelevahendite puudulikku valdamist. Pinuplokkide sees on avanev menüü, mille abil saab valida skriptis vajaliku muutuja nime.

Peamised osaoskused teksti mõistmiseks on järgmised: loetud lausete tähenduse ja mõtte mõistmine, lausetähenduste ja mõtete ühendamine tervikuks, tekstis puuduva info tuletamine, orienteerumine tekstis ja info otsimine, teksti peamõtte leidmine või sõnastamine. Õpetus peaks stimuleerima lugemissoovi. Lugemisel on oluline koht kõnearengu korrigeerimisel: õpilane omandab kirjaliku kõne lauseehituse ja paljud uued lausemallid, areneb verbaalne operatiivmälu, sõnavara ja sõnade seostamise oskus sh sõnade kasutamine uutes ühendites ja ülekantud tähenduses.

Kujuneb ühtlasi ettekujutus tekstide ehitusest ja liikidest. Kirjutamine on tänapäeva kirjaoskuse üks komponente. Abiõppe lõpetanu peab oskama koostada tarbekirju, teha märkmeid. Kirjutamist on samuti vaja teiste ainete õppimisel koolis ning kutse- ja täiendusõppes osalemiseks.

Õpilastel tuleb omandada vähemalt elementaarsed õigekirjaoskused, kirjatehnilised vilumused, oskus vormistada kirjalikku teksti.

uhise pintsli kasitsi venitamine

Oma mõtete kirjapanek on abiõppes küllaltki piiratud. Siiski koostatakse lühitekste kogemuste põhjal, kirjeldusi ja iseloomustusi. Vanemates klassides tuleks kirjalikest töödest eelistada märkmete tegemist ja konspekteerimist ning tarbekirja.

Kirjutamis- ja lugemisoskus on tihedalt seotud. Neid ühendavad häälik- ja foneemanalüüsi operatsioonid, häälikute-tähtede ja häälikupikkuste ning häälikurühmade tundmine, oskuste vastastikune kasutamine enesekontrolliks. Kõne funktsioonidest vajavad suhtlemise kõrval erilist tähelepanu kavandav-reguleeriv ja tunnetuslik funktsioon.

Kavandav-reguleeriv funktsioon läbib oma arengus järgmised etapid: varem koostegevuses või matkimise teel omandatud toimingu ajendamine tegevusele virgutamine ; toimingu negatiivne või positiivne kinnistamine; näidise järgi tegutsemisele virgutamine; oma tegevuse kommenteerimine toimingu käigus ja selle sooritamise järel; oma tegevuse kavandamine väliskõnes, seejärel sisekõnes.

Kolmel esimesel etapil on verbaalselt aktiivne pedagoog, kahel viimasel etapil - õpilane. Jõutakse selleni alles vanemates klassides.

Klientide valik

Funktsiooni arengust sõltub tegevuse teadlikkus ja tahtlikkus. Kõne tunnetusfunktsioon on tihedalt seotud keeleühikute tähenduse omandamisega. Selle areng kajastab tunnetusprotsessi operatsioonide taset, arengust sõltub tunnetustegevuse verbaalne suunamine.

uhise pintsli kasitsi venitamine

Keeleühikute omandamise tasemest sõltub tajutavate objektide analüüs, üldistamine, süstematiseerimine. Ainult kõne abil on võimalik verbaalne mälu ja mõtlemine, sh järelduste tegemine ja põhjus-tagajärg-suhete mõistmine. Kõne tunnetusfunktsiooni arengusuunad on järgmised: praktilis-kaemuslikult tasandilt verbaal-loogilisele; situatiivsetelt seostelt kategoriaalsetele. Areng toimub praktiliste ja vaimsete tunnetusülesannete verbaliseerimise kaudu.

Olulisemad operatsioonid on järgmised: analüüs ja süntees, võrdlemine, abstraheerimine, üldistamine ja rühmitamine, järeldamine. Nimetatud operatsioonid on üldistatult küll ainevälised, kuid vajavad õppimist igas aines iga teema käsitlemisel. Suhtlemine on vastastikune mõjutamine mingi ühise eesmärgi nimel. Suhtlemise funktsioonideks on kontakti loomine ja arendamine, ühise tegevuse korraldamine, enda ja partneri tunnetamine, teabe hankimine.

Abiõppe õpilaste suhtlemist on vaja stimuleerida, õpetada kontakti astuma, dialoogi jätkama, vastuolusid lahendama, etiketti ja suhtlejate rolle arvestama. Harjutamine toimub loomulikes situatsioonides ja rollimängudes dramatiseeringutes. Oluliseks töölõiguks on lugemistekstide dialoogide analüüs. Keeleteadmised on teadliku keelekasutuse alus. Emakeele struktuuri tundmisel on samuti tunnetuslik väärtus. Abiõppes on keeleteadmiste osakaal väike ning piirdub lugemiseks, kirjutamiseks ja lauseõpetuseks vajalike kujutluste ja terminitega.

Elementaarne ülevaade emakeele süsteemist ja struktuurist kujundatakse peamiselt vanemates klassides. Kõik teoreetilised järeldused tehakse praktilise vaatluse tulemusel. Kirjandus on emakeelne lugemisvara. Kirjanduse lugemine annab teadmisi maailmast ja ühiskonnast uhise pintsli kasitsi venitamine loob kaudseid kogemusi inimsuhetest.

Abiõppes loetakse piiratud mahuga tekste, esimesel kooliastmel neid adapteeritakse. Siiski on loetavad tekstid abiõppes üks peamisi teadmiste allikaid, eriti algklassides. Tekstide sisu, mõtte ja keelendite analüüs vajab igakülgset juhendamist.

Õpilasel kujuneb praktiline ülevaade eri liiki tekstidest. Vaja on virgutada õpilaste huvi ilukirjanduse vastu üldse ja igati suunata uhise pintsli kasitsi venitamine lugema.

uhise pintsli kasitsi venitamine

Õpilastele, kes ei suuda täita ainekava nõudmisi, koostatakse emakeele individuaalainekava. Emakeele õppimise esimesel astmel 1. Teisel astmel 6. Õpetuse eesmärgid Emakeeleõpetuse peamine ülesanne on korrigeerida õpilaste kõne arengut ja keelekasutusoskust. Abiõppe emakeeleõpetusega taotletakse, et õpilane - oskab kuulata ja adekvaatselt kõnele reageerida; - suudab osaleda dialoogis ja väljendada oma mõtteid lühitekstiga; - oskab lugeda, orienteerub sisult jõukohases tekstis, mõistab selle tähendust ja mõtet; - oskab kirjutada, suudab teha märkmeid ning kasutab tarbekirja; - omandab elementaarse ülevaate emakeele süsteemist, tunneb põhitermineid; - valdab praktiliselt emakeele lauseehitust, tavasõnavara ja sõnade muutevorme, saab aru tähendusest; - suudab kasutada emakeelt õpitegevuses; - suudab oma tegevust kõne abil kavandada ja kommenteerida ning hinnata, oma ja teiste tegevust reguleerida; - orienteerub igapäevases lihtsas verbaalses teabes; - omab elementaarset ülevaadet rahvuskirjandusest ja uhise pintsli kasitsi venitamine mõnda kirjanikku; - tunneb praktiliselt ilukirjanduslike tekstide liike; - tunneb ja jälgib oma võimete kohaselt üldinimlikke kõlbelisi arusaamu, valdab vastavat tavasõnavara.

Ainekava I kooliastme esimesele etapile 1. Õppimise eelduseks on lapse suutlikkus tunnetada ennast õpilasena, vastu võtta ja sooritada õpiülesandeid. Õpitakse kuulama, jälgima, vaatlema ja võrdlema, rühmitama; korraldusi mõistma ja täitma; dialoogis osalema; raamatus ja vihikus orienteeruma. Keelealastest oskustest on peamised lugemine ja kirjutamine, laiendatud lihtlausete mõistmine, koostamine ja kasutamine. Peamised õppeviisid on praktiline harjutamine ja didaktiline mäng.

uhise pintsli kasitsi venitamine

Kujundatakse oskused tegutseda koos, matkides ning eeskuju järgi. Omandatud toiminguid ajendatakse ja kinnistatakse verbaalsete repliikidega. Tegevuse verbaalne kommenteerimine ning kokkuvõtete tegemine on valdavalt õpetaja pädevuses. Vaimsete ülesannete täitmisel toetutakse näitvahenditele, toimingud materialiseeritakse, kasutatakse lihtsaid skeeme, sümboleid, graafilisi orientiire.

uhise pintsli kasitsi venitamine

Ainekava 1. Õppesisu Suhtlemine ja suuline väljendusoskus Kuulamine ja jälgimine. Tähelepanu keskendamine, lühikeste ja lihtsate korralduste mõistmine ja täitmine, lihtsa jutu kuulamine jutustus, ettelugeminesalmide õppimine kuulamise järgi, õpetaja ja kaaslaste tegevuse jälgimine.

Käitumine õpilasena tunnis ja vahetunnis, tegutsemine kõrvuti ja koos, adekvaatne reageerimine märkusele. Õppevahendite paigutamine ja hooldamine. Emotsionaalse kontakti loomine ja säilitamine; vastamine dialoogi repliigile, dialoogi jätkamine ja alustamine tuttavas situatsioonis; viisakusväljendite kasutamine, soovide ja vajaduste väljendamine; suhtlemine koostegevuses, sh mitteverbaalsete vahendite žestid, osutamine kasutamine.

Eneseväljendus liikumis- ja laulumängudes. Tajude ja kujutluste arendamine, süstematiseerimine Nägemis- ja ruumitaju.

uhise pintsli kasitsi venitamine

Esemete ja esemepiltide äratundmine; põhivärvuste eristamine ja pinna katmine; orienteerumine ruumis all-üleval, keskel, vasakul-paremalsh paberilehel, raamatus ja vihikus; esemete paigutus ruumis, kujundite paigutus tahvlil ja paberilehel; kujundite eristamine detailide ja nende paigutuse järgi, võrdlemine, rühmitamine, konstrueerimine. Lause- ja sõnaskeemid, noobid, graafilised orientiirid. Esemete ja piltide võrdlemine. Rühmitamine erinevate tunnuste alusel: suurus, värvus, kuju, detailide paigutus.

Alaliik ja liik: rühmitamine, nimetamine. Ülesanded täidetakse matkimise teel, näidise ja suulise korralduse järgi.

Kuulmistähelepanu kujundamine; helide ja mürade eristamine, nende suuna määramine, jäljendamine; sõnade ja häälikute eristamine, järjekorra taastamine; kõlalt lähedaste sõnade eristamine; sõnalise lause kordamine; korduvate keeleühikute äratundmine, hääldusvigade märkamine.

Temperatuurierinevuste, materjali, esemete eristamine kompimise teel. Lause ja sõnavara Lause äratundmine, lause järelkordamine. Sõnajärje määramine lauses, lauseskeemi koostamine kuni 5 sõna.

Väit- küsi- ja käsklause praktiline kasutamine õpitud mallide ulatuses. Meeleorganitega tajutavate esemete ja olendite, tegevuste ja omaduste väljendamine sõnadega.

Omandatud sõnade kasutamine levinud muutevormides ja koos tagasõnadega. Alaliigi- ja liiginimetuste tundmine õpitud teemade ulatuses. Lugemine ja uhise pintsli kasitsi venitamine Häälikanalüüs. Hääldamise täpsustamine, häälimine skeemide abil ja peast, häälikute järjekorra määramine; sõnade ladumine noopidega, koostise võrdlemine, rühmitamine koostise järgi.

Harjutatakse ülesannete raskusastet muutes: silbilised ja pikemad sõnad, lahtised ja kinnised silbid; lihthäälikud, diftongid, kaashäälikuühendid; analüüsi materialiseerimine, häälimine häälega abivahenditeta, ülesande täitmine peast; analüüs koostegevuses ja matkides, eeskuju järgi, suulise instruktsiooni järgi. Ülipika hääliku leidmine sõnas, lühikese ja ülipika hääliku eristamine õpetaja võrdleva hääldamise alusel; lühikese, pika ja ülipika hääliku eristamine silbilistes sõnades abiga; häälikupikkuse märkimine sümbolitega noopidega ; häälikurühmade praktiline eristamine tabeli abil ; analüüsi tulemuste ülesmärkimine - sõnaskeemide koostamine sõnade ladumine noopidegasõnade koostise võrdlemine materialiseeritult.

Suurte, hiljem väikeste trükitähtede õppimine; kõnetaktide ja sõnade lugemine silpi ; lühikeste lausete ja lühitekstide lugemine tahvlilt ja raamatust.

Lugemisviisid: häälega ja vaikne veerimine, tuttavate lühikeste sõnade äratundmine tervikuna. Orientiiride ja abistavate võtete kasutamine lugemisel.

Loetu tähenduse mõistmine.

Õppimise psühholoogilis-pedagoogiline tulemus on oskused, teadmised ja hinnangud.

Õpetaja ja kaaslaste lugemise jälgimine, lugemisjärje hoidmine. Laotud või kirjutatud sõnade lugemine. Erineva šriftiga sõnade lugemine, sõnade tähtkoostise võrdlemine. Käte peenmotoorika harjutamine; isteasend, pliiatsihoid; joonte tõmbamine, pinna viirutamine, kujundite ja täheelementide joonistamine orientiiride ja eeskuju järgi; väikeste kirjatähtede õppimine, tähtede seostamine, sõnade kirjutamine, tähemoonutuste äratundmine ja õigesti kirjutamine.

Raskusastmed: ülekirjutamine, kirjutamine orientiiride abil, näidise järgi; erineva suurusega tähtede kirjutamine; kirjutamine erinevalt paigutatud näidise järgi. Sama ja erineva šriftiga sõnade äratundmine, sõnade tähtkoostise võrdlemine; ladumine näidise järgi; kirjatehnikas õpitud sõnade ärakiri originaal esitatud kirjatähtedega, trükitähtedega ; kirjutatu võrdlemine originaaliga. Sõnaskeemi koostamine, ladumine tähtedega pärast analüüsi skeemi järgi, sõnade ja lühikeste lausete sõna kirjutamine pärast analüüsi.

Keeleteadmised praktiline äratundmine Häälikute, tähtede sh topelttähtedesõnade, lausete äratundmine; häälikurühmad pingutades valu tommates häälikute kolm pikkust; suur algustäht lause alguses ja nimedes; lause lõpumärgid. Õpitulemused - mõistab, koostab ja kasutab lihtlauset sõna ; - kasutab viisakusväljendeid; - vastab dialoogi repliigile, alustab dialoogi oma tarvete rahuldamiseks; - häälib sõnu, laob analüüsitud sõnade noop skeemid, määrab häälikujärje sõnas; - määrab õpetaja võrdleva hääldamise abil häälikute pikkuse; - tunneb suuri ja väikseid trükitähti, kirjutab väikseid uhise pintsli kasitsi venitamine - loeb veerides silbilisi sõnu ja lihtlauseid, saab aru loetu tähendusest; - laob analüüsitud sõnu, teeb analüüsitud sõnade ärakirja.

Ainekava 2. Tähelepanu keskendamine ja säilitamine töövõtte ajal, osaliste lihtsate korralduste täitmine, lugemise või jutustamise kuulamine, kaaslaste vastuste ja lugemise jälgimine õpetaja suunamisel. Aga kui te süstemaatiliselt läbi viite või olete varem läbi viinud täieõiguslike koorimiskursuste, ei tohiks harja kasutada nende asemel, vaid koos nendega. Akne: kas seade saab hakkama? Enamikku naisi huvitab vastus põhiküsimusele - kas selline näopuhastushari suudab toime tulla põletiku ja kongestiivse aknega?

Esiteks tuleb rõhutada, et akne ravimisel ei piisa alati ainult kohalikuks raviks mõeldud vahenditestmuudatused. Teie praeguse probleemi juur võib minna sügavamale, kui arvate. Ja kui akne väljanägemise täpset põhjust ei ole kindlaks tehtud, on akne etioloogia väljaselgitamiseks viimane aeg pöörduda dermatoloogi poole. Võimalik, et vajate üldist antibiootikumravi või hormonaalset ravi. Ja akne ise kõrvaldamine on soovitatav alles pärast terviklikku ravi. Jällegi, kui te ei kasuta ühtegi võimsat näopuhastusvahendit, on uhise pintsli kasitsi venitamine harja teie ustav abiline põletikuliste kahjustuste arvu vähendamisel.

Lisaks normaliseerib see vere mikrotsirkulatsiooni ja stimuleerib selle regeneratiivseid omadusi, mis aitab toime tulla jääkmõjudega - aknejärgsete armidega.

See kehtib eriti nende kohta, kes ei tee täieõiguslikke puhastusprotseduure ja kelle akne haigus uhise pintsli kasitsi venitamine seotud peamiselt komedoonide esinemisega. Sellistest manipulatsioonidest ei piisa aga aknest täielikuks vabanemiseks.

Lisaks on vidina kasutamise esimesed vastunäidustused ulatuslikud põletikud, dermatoloogilised haigused ja ämblikveenid kuperoos. Kuid igal juhul on õrn õmblusteta puhastamine teie jaoks parem lahendus kui naha pidev traumaatilisus karedate abrasiivide ja keemiliste ühenditega.

Kas harja võib tõesti poorid kokku tõmmata ja kortse vähendada? Tootja väidab, et kui naha esialgne seisund pole kaugeltki ideaalne ja näol on oluliselt laienenud rasvapistikutega poorid, aitavad mitmed elektrilise harjaga massaažiseansid tõesti need probleemid kõrvaldada või neutraliseerida nende ilminguid vähemalt kaks korda. Kuid pintsel ei saa poore täiesti nähtamatuks muuta.

Kui vigastus põhjustab liigese konfiguratsiooni muutumist ja selle liikumise suunda, hakkab kõhre allutama suuremale stressile kui varem. Nagu iga tasakaalustamata mehhanism, kulgeb selline ühendus veelgi kiiremini.

Käe lipsu venitamine

Aja jooksul võib liigese tasakaalustamatus põhjustada liigese pinna vigastamist. Kuna liigese kõhre ei suuda piisavalt kiiresti ja intensiivselt taastuda, kogunevad selle kahjustuse tagajärjed järk-järgult. Lõpuks lakkab liigesed kogunenud kahjustustega toime ja seejärel hakkavad ilmuma artriidi sümptomid. Liigese kahjustus algab kaua enne sümptomite algust. Sõrme artriit: sõrmede artriidi ravi Arthrodesis Arthrodesis võib teostada mis tahes liigesel, selle ülesandeks on valu kõrvaldamine.

Teavituste nimekirja lisamiseks pead olema MinuRT keskkonda sisse loginud

Selleks lastakse luude moodustumisega seotud luud koos kasvada üheks luuks. Arthrodesis viiakse läbi paljudel liigenditel ja enne liigeste proteeside kasutuselevõttu oli see väga tavaline toiming.

  • Pintsli töö - Verevalumid April
  • Scratch. Kasutamisjuhend
  • Meil on ranged allhanke juhised ja link ainult mainekate meediakanalite, akadeemiliste teadusasutuste ja võimaluse korral meditsiiniliselt vastastikuste eksperthinnangutega.

Isegi praegu on artrodisioon kirurgiline protseduur, mida kasutatakse laialdaselt sõrmede proksimaalsetes ja distaalsetes interfalangeaalsetes liigestes. Nende liigeste arthrodesis on palju lihtsam ja tõhusam kui nende täieliku funktsiooni säilitamine, asendades need kunstlikega.

Harja haigus Harja haigus Dupuytreni tõbi: Seda kätehaigust iseloomustab subkutaansete kudede ebanormaalne tihendamine. Tekib peopesal ja võib levida sõrmedesse.

Võib moodustada tihedaid kitsendusi ja muhke, sõrmed painuvad ja vajutavad palmile Dupuytreni kontraktsioon. Põhjus pole teada. Sagedamini üle aastastel Euroopa meestel. Sümptomid: kopsakad ja süvendid peopesal. Kergetel juhtudel piisab tähelepanekust; raskemate operatsioonide korral.

De Quenovaginitis: uhise pintsli kasitsi venitamine esimese seljatoe kanali tendovaginiit, mis on põhjustatud pöidla põhjas olevate randme kõõluste ärritusest või põletikust. Põletik põhjustab kõõluse kanali paistetust, pöidla ja randme liikumine muutub valulikuks. Patsiendile on valus haarata rusikas või hoida esemeid.

Käte haigus, mille peamiseks sümptomiks on valu üle pöidla randme. Valu tekib järk-järgult või äkki. Ravi: põletikulised, põletikuvastased ravimid või kortikosteroidide süstimine. Küünarliigese sündroom: esineb siis, kui küünarnuki lähedal on ulnarärvi. Numbness või kihelus sagedamini esineb kesk- ja rõngaste sõrmedes. Sümptomid ilmnevad tavaliselt närvi survel, näiteks siis, kui patsient asetab käe kätele või painutab korduvalt küünarnukki.

Käteoperatsioon - patsientide jaoks on oluline teada.

Sümptomid võivad asendi muutumise tõttu kaduda; raskematel juhtudel on operatsioon vajalik, et vähendada survet närvile. Sõrme sündroomi haaramine: stenoseeriv tendovaginiit sõrme sündroom mõjutab sõrmede ja nende kanalite painduvaid kõõluseid.

See juhtub siis, kui sõrmeotsak on sõrme põhjas liiga kitsas ja surub kõõlust, mis takistab selle liikumist vabalt. Käte probleemide sümptomid: valu ja klõpsamine või pigistav tunne; kui kõõluste rikkumine esineb, põletik ja veelgi rohkem turse.

Artikli meditsiiniline ekspert

Mõnikord on sõrme kiilud ja seda on raske painutada või lahti haarata. Ravi: lõhesid, muutuva aktiivsuse tüüpi, põletikuvastaseid ravimeid, kortikosteroidide süstimist või kanali avamist sõrme põhjas. Hügroom: rida ja randme tihendid liigestes ja kõõlustes. Kõige sagedasem lokaliseerimine: randme välis- ja sisekülg, sõrmede alus peopesast, sõrmede distaalsete liigeste ülemine osa.

See sarnaneb jalgade mulliga, mis on täidetud selge vedeliku või geelitaolise ainega. Põhjus on teadmata, kuigi liigestuse ärrituse või mehaaniliste muutuste taustal võib tekkida hügroom. Esineb igas vanuses patsientidel; võib aja jooksul muutuda või kaduda; võib olla valulik uhise pintsli kasitsi venitamine mitte. Healoomuline ja ei kaldu levima. Vaatlus on patsiendile piisav, eriti kui tsüstid on valutu; sageli kaovad nad ise. Kui tsüstid on valusad või häirivad liikumist, ravitakse neid pikaajalise põletikuvastase ravimi abil, imendades sisu või operatiivselt.

Karpaalkanali sündroom: tekib randmeala närvi keskmist survet randme närvi pigistamine. Sümptomid: tuimus, kihelus ja valu käes, käes ja sõrmedes. Põhjus on tavaliselt tundmatu, kuigi närvi surve võib tekkida painduvate kõõluste vooderdusega, liigeste nihkumine, praod, artriit ja randme kinnitus aja jooksul. Kui sümptomid on rasked ja seisund ei parane, võib olla vajalik operatsioon. Harja hügroom Käte hügroom on paistetus või paistetus liigese või kõõluste ümbruses lihas ja luu ühendav kude.

Hygroma näeb välja nagu vedeliku kott seda nimetatakse tsüstiks. Tsüst sisaldab tihedat, kleepuvat, läbipaistvat ja värvitu želilaadset ainet. Tsüst võib olla sõltuvalt selle suurusest tugev või elastne. Patsiendil võib olla üks suur tsüst või rida väikesi tsüste.