Liigu sisu juurde

Küsi alati annustamisjuhendit, mõndasid ravimeid tuleb võtta enne sööki. Luupus on krooniline põletikuline autoimmuunhaigus, mis võib kahjustada kõiki kudesid. Ent just sellel põhjusel võivad arstid selle segi ajaga allergiaga seotud siinuse peavaluga. Erandiks on juhud, kui haigus tekkis ühe põlve trauma või haigestumise tõttu.

Piret Laksonreporter Sageli peab läbima palju uuringuid enne, kui arst diagnoosi paneb. Ent mõnikord on arstidel mõnda haigust sama keeruline kindlaks teha kui patsientidel endal. Allpool on välja toodud 15 haigust, mida on arstidel sageli väga keeruline diagnoosida.

Kui arst peaks juba hulgiskleroosi kahtlustama, siis on diagnoosimisel väga oluline magnetresonantstomograafia.

Kui puugihammustuse kohale tekib punetav laik, mis sügeleb, on borrelioosi kerge diagnoosida.

Õpi kuulama oma keha

Ent vahel seda ei juhtu. Borrelioosi teised sümptomid, nagu väsimus, peavalu, liigesvalud ja palavik, võivad viidata aga paljudele teistele haigustele.

Vereanalüüsiga saab määrata borrelioosi vastaseid antikehasid, kuid need ei teki verre kohe, vaid alles mõne nädala möödudes.

On äärmiselt oluline puuk kohe eemaldada ja minna arsti juurde.

Nakatumine toimub alles kahe-kolme päeva jooksul. Kui arst peaks määrama antibiootikumid, siis mida varem nendega alustada, seda efektiivsemad need on. Luupus Luupus on immuunsüsteemi poolt põhjustatud süsteemne sidekoe- ja veresoonte haigus.

Luupusele kõige iseloomulikumaks on liblikakujuline nahapunetus näol, kuid seda ei esine alati. Neil, kel seda ei teki, võib diagnoosi panek olla väga pikk ja keeruline protsess. Luupus võib endast märku anda väga erineval moel, see võib mõjutada liigeseid, neere, aju, nahka ja kopse, jäljendades erinevaid haigusi. Mõnedel inimestel on osteoartroos pärilik. Luude deformatsioonid. Luude ja kõhrkoe kaasasündinud väärarendite korral suureneb osteoartroosi tekkimise risk.

Arst või apteeker soovitab teile osteoartroosi korral ravimeid valu leevendamiseks.

Nende hulka kuuluvad paratsetamool ja mittesteroidsed põletikuvastased ained MSPVA geelide ning kreemidena välispidiseks kasutamiseks, samuti kapslid ja tabletid. Neid väljastatakse ilma retseptita ja need aitavad valu ning põletikku vähendada. Teatud juhtudel võib vaja olla tugevamaid preparaate, mida müüakse apteegis ainult arsti retsepti alusel.

valus liigesed erinevates kohtades

Ravimite puhul tuleks alati arstiga konsulteerida. Alternatiivmeditsiini võimalused nagu akupunktuur, tsooniteraapiad ja lümfimassaaž on proovimist väärt. Homoöpaatilised tooted müasteenikule ei sobi.

Saada lugu

Vaevused, mida pole harjutud müasteeniaga seostama Suur osa müasteenikutest tunneb erinevaid aistinguid, mida pole harjutud müasteeniaga seostama. Neuroloogid keskenduvad vaid sümptomitele, mis on tuttavad. Olgu siinkohal nimetatud mõned nähud, mida on aastate jooksul täheldatud müasteenikutel, mida aga konkreetselt selle haigusega ei seostata ega mainita ka erialakirjanduses.

valus liigesed erinevates kohtades

Üks koormavamaid sümptomeid on valu. Teatmeteostes öeldakse, et müasteenia valusid ei põhjusta. Paljud meist on kogenud, et päriselt see nii pole.

Iga päev mõjub meie liigestele koormus ja need saavad kahjustada. Eriti raske on põlvedel, sest peale keha kogumassi mõjuvad neile löögikoormused jooksmisel ja hüppamisel. Kellel tekib valu liigestes sagedamini? Põlvevalu tekib sagedamini eakatel, liigse kehamassi korral ja tegelemisel spordialadega, mis põhjustavad põlvedele suurt koormust. Liigesevalu peamised põhjused Liigesevalu tekib tavaliselt trauma tõttu näiteks põlve või hüppeliigese sidemete venitus sportimise ajal ning osteoartroosi tõttu, mis kahjustab kõige sagedamini põlve- puusa- ja sõrmeliigeseid.

Valud pole püsivad ja neid võib esineda kõigis keha piirkondades, sagedamini õlgades, randmetes või sõrmedes, samuti liigestes. Raske on aru saada, kas valutab lihas või liiges — tunda on vaid valu ja tihti võib probleem olla mõlemas korraga.

valus liigesed erinevates kohtades

Nõrgad lihased põhjustavad liigestele lisakoormust. Sellistele valudele on tüüpiline, et neid võib esineda nii puhates kui pingutusega seonduvalt, ja ilma, et oskaksime seda otseselt millegagi seostada. Pingutusejärgne valu johtub sellest, et olime sunnitud kasutama tavalisest erinevaid lihasrühmi.

Luupuse korral tekib näole punetav liblikakujuline lööve näol ning naha päikesetalumatus, lisaks võib esineda juuste väljalangemist, liigeste valu ja -turset, labakäte ja -jalgade külmetamist, peavalu, suu limaskesta haavandeid, hingamisraskuseid, mäluhäireid.

See sugulisel teel leviv haigus ei mõjuta mitte vaid suguelundeid, vaid võib saada hukatuslikuks ka liigestele. Seda tõbe on põhjust kahtlustada, kui liigesed lähevad paiste ja hakkavad tulitama ning sellele lisaks esineb sul valulik urineerimine ning suurenenud tupevoolus.

valus liigesed erinevates kohtades

Reumatoidartriit on samuti autoimmuunhaigus, mille korral liigesed on hommikuti paistes ja jäigad. Vali sobiv sportlik tegevus. Kui oled ülekaaluline, ära mine jooksma ega palli mängima korvpall, võrkpall jne.

valus liigesed erinevates kohtades

Liigeste seisukohalt on parimad alad sellised, kus ei ole tegemist hüpete ega järskude pööretega, vaid toimub dünaamiline liikumine — näiteks ujumine, sõudmine, rattasõit, kõndimine. Treeninguplaani koostamisel tuleb arvesse võtta ka muud igapäevast liikumist. Igasse päeva peaks mahtuma vähemalt tund füüsilist aktiivsust.

valus liigesed erinevates kohtades

Arvesse ei lähe mitte ainult tund trennisaalis, vaid kogu päevane liikumine — olgu selleks siis jala poodiminek, aiatööd või muruniitmine. Liigu ja treeni mitmekülgselt. Kui täna käisid jooksmas, siis homme mine rattaga sõitma. Sellest, millega on tegu ja kuidas saab vaevusi leevendada, räägib füsioterapeut Gerli Uustalu.

15 haigust, mida arstid sageli ära ei tunne

Fibro tähendab sidekude ja myalgia lihasevalu. Nagu nimetuski reedab, on sidekude see, mis moodustab üle keha elundite, lümfi- ja veresoonte seinu, ümbritseb kõõluseid, närvikiude ja lihaseid. Õigemini on see sündroom, mis on varem kandnud erinevaid nimetusi, selle sümptomeid kirjeldati üksikasjalikult juba möödunud sajandi alguses," nendib füsioterapeut Gerli Uustalu.