Liigu sisu juurde

Käed värisesid vaevast, kui nad lõppeks selle suure puust veeriistaga oja ääre jõudsid. Võttis riidest lahti, ülakeha paljaks. Õngitseja seab ussi õnge otsa. Külanaised võtsid uue elaniku kohe hammaste vahele 'hakkasid teda taga rääkima'. Aadi ettekujutusse tõusis karvane, teravate küüntega karu, inimesesööja elajas, kes elab suures metsas.

Hamar-Daban – olukord on hägune ´88

VII Kaua vahtis ta pärani silmil, ammuli sui Olgale järele, kaua eksis ta pilk üle põõsaste… Võõrad inimesed läksid mööda, linnud lendasid. Mööduv külanaine küsis, kas ta marju ei taha, — aga kangestus kestis edasi. Jälle kõndis ta pikkamisi sama alleed mööda ja jõudis nõnda tasakesi poolele teele, kus ta nägi Olga mahapillatud maikellukesi, nägi tema murtud ja pahaselt teele visatud sirelioksa.

Ei, vabanda väga, ma ei luba seda! Niikuinii ei anna Olga Sergejevna mulle hingerahu: ütleb, et mina armastan prahti. Võta kätte ja hakka pühkima: võimatu on siin istudagi, küünarnukki kuhugi toetada… See on ju jõledus… see on… oblomovlus! Aga tuleb tuttav ette! Vaata, näe, vaata! Et seda enam ei oleks!

Navigeerimismenüü

Pühi ära! Tolm tuleb väljast… siin on põllud, suvituskoht: tolmu kui palju! Anisja naeratas ja kadus. Oblomov viipas ka Zahharile käega, et see samuti minema läheks. Ise laskis ta pea tikitud padjale, pani käe südamele ja jäi kuulama, kuidas see taob.

Kui lähed doktorilt nõu küsima, saadab see ehk Abessiiniasse. Pärast pulmi oli tal pääs härra eluruumidesse vabam. Ta tuli Zahharile appi ja tubades hakkas kord valitsema; üldse võttis ta nii mõnegi kohustuse mehe käest enda peale, osa vabatahtlikult, osa sellepärast, et Zahhar need talle despootlikult peale sundis.

Lugema, joonistama, suusatama hakkama. Tööle hakkama. Hakkab naerma, nutma, pärima. Poiss hakkas kartma, kogelema.

Aga see õnnis aeg läks mööda, ja seda järgmisel põhjusel. Niipea kui nad hakkasid Anisjaga kahekesi härra ruumides talitama, selgus, et kõik, mis Zahhar tegi, oli rumalasti tehtud. Ükski asi polnud nõnda, nagu olema peab.

Viiskümmend viis aastat oli ta siin ilmas liikunud ta hakkas harjuma harja arvamises, et kõike, mis ta teeb, ei saagi teistmoodi ega paremini teha. Ja nüüd äkki tegi Anisja Ta hakkas harjuma harja kahe nädalaga selgeks, et Zahhar ei kõlba kuhugi, kusjuures see oli tehtud nii haavava armulikkusega, nii leebelt, nagu seda tehakse ainult laste või täielike lollpeade puhul: Anisja veel naerataski mehele otsa vaadates.

Kord tuli ta ja nägi, et seep seisab pesulaual, harjad ja saapamääre köögis aknal, tee ja suhkur aga omaette kummutisahtlis. Teinekord näitas Anisja härra rõivais paari-kolme koiauku ja ütles, et vähemalt kord nädalas peab rõivad tingimata läbi kloppima ja harjama. Zahhar kahmas naise käest nii sabakuue kui ka viha ja pani omale kohale tagasi. Ikka veel ei saanud Zahhar asjast õieti aru ja pani selle kõik üksnes naise hoolsuse arvele.

Post navigation

Aga kord, kui ta kandikul tasse ja klaase viima hakkas ning paar klaasi katki tegi, kusjuures ta harjunud moel kiruma kukkus ja tahtis kandiku kõige täiega maha visata, ja kui Anisja selle tema käest ära võttis, sinna uued klaasid peale pani, lisaks veel suhkrutoosi ja leiva, ning asetas nad kõik niiviisi kandikule, et ükski tass ei liikunud, näitas siis veel mehele, kuidas peab kandiku ühele käele võtma ja teisega ta hakkas harjuma harja kinni hoidma, ja kui ta ta hakkas harjuma harja toas kaks korda edasi-tagasi käis, kuna ta ise kandikut vasakule ja paremale keeras, ilma et ükski lusikas selle peal oleks liikunud, siis mõistis Zahhar äkki, et Anisja on temast targem.

Ta kiskus naise käest kandiku ära, pillas klaasid puruks ja ei suutnud seda enam kunagi Anisjale andeks anda. Zahhar vaatas naist nüri kõrkusega, naine aga ainult naeratas.

Kas meil, Oblomovkas, oli siis säärane majapidamine?

Kõik oli seal minu õlgadel: teenreid üksi ühes poistega oli viisteistkümmend! Aga teiesuguseid, naistekarja, ei teatud nime järgi ka mitte… Ja sina hakkad siin… Vaata sa! Zahhari uhkus kannatas ja seepärast kohtles ta naist nii kurjalt. Nõnda oleks Oblomovi eluruumides olnud kõik endiselt räämas, kui poleks olnud Anisjat: tema pidas end juba Oblomovi maja osaks, jagas mehe seotust Ilja Iljitši eluga, tema kodu ja isikuga, ja ta naiselik silm ning hoolitsev käsi pidasid ärksalt vahti Oblomovi lohakile jäetud tubades.

Niipea kui Zahhar kuhugi läks, pühkis Anisja laudadelt ja sohvadelt tolmu, avas õhuakna, kohendas aknakardinaid, pani keset tuba visatud saapad ja tugitoolidele jäetud püksid oma kohale, korraldas rõivaid ja isegi pabereid, pliiatseid, nuga ja sulgi laual — pani kõik ilusti paigale; soputas päntsunud asetki, lõi padjad kohevile, ja seda kõike paari-kolme võttega; lõpuks heitis veel vilka pilgu üle kogu toa, nihutas mõnd tooli, lükkas irvakile jäänud kummutisahtli kinni, kahmas suurätiku laualt ja lippas Zahhari kriuksuvaid samme kuuldes ruttu kööki.

Anisja oli kärmas ja käbe naine, oma nelikümmend seitse aastat vana; tal oli hoolitsev naeratus, elav, kõikjale jõudev pilk, tugev kael ja rind ja kõvad punased käed, mis ei langenud kunagi rüppe. Nägu poleks tal ta hakkas harjuma harja olnudki; silma puutus ainult nina; see polnud küll kuigi suur, aga eraldus näost sedavõrd või oli nii halvasti paika pandud, kusjuures ninaots oli veel ülespidi pööratud, mistõttu see jättiski näo ta hakkas harjuma harja nägu oli värvitu ja lame, nii ta hakkas harjuma harja ammu enne, kui seda tähele pandi, oli ninast saadud selge ettekujutus.

peate liigeste ravi

harja liigesed haiget ravi pahkluu jala turse

Zahhari-taolisi mehi on maailmas küll ja küll. Nii mõnigi diplomaat kehitab hooletult õlgu, kuulates naise nõuannet, aga talitab ometi salamahti selle järgi. Nii mõnigi administraator vastab vilistades, haletseva grimassiga naise lobisemisele mõnest tähtsast asjast, kannab aga järgmisel päeval selle loba tähtsal ilmel ministrile ette.

osaline helisemine kanga regenereerimine valu nakkuse ajal

Oma naist kohtleb selline isand niisama kurjalt või kergelt, vaevalt austades teda mõne sõnaga, sest ta peab teda kui mitte just Zahhari kombel vanamooriks, siis igatahes lilleks, meelelahutuseks tõsisest elust ja tööst vabal ajal… Keskpäevapäike kõrvetas juba ammu pargiteid. Kõik istusid varjus, linaste varikatuste all; ainult lapsehoidjad jalutasid lastega vapralt lõunapäikese käes või istusid salguti rohul.

Oblomov pikutas ikka veel sohval, uskudes ja ometi kaheldes tema ja Olga hommikuse kõneluse tähenduses. On see võimalik?

Oblomov/teine jagu/VII

Ta hakkas harjuma harja unistab minust; nii kirglikult laulis ta mulle, ja muusika äratas meis mõlemas sümpaatia. Ta nägi end koos Olgaga välismaal, Šveitsi järvedel, Itaalias, jalutamas Rooma varemetel, õõtsumas gondlis, sukeldumas Pariisis ja Londonis rahvamurdu, ja siis… siis oma maapealses paradiisis, Oblomovkas. Olga on jumalus, armsalt lobisev, peene valge ta hakkas harjuma harja ja õrna sireda kaelaga jumalus… Talupojad pole kunagi midagi selletaolist näinud; nad langevad selle ingli ette silmili.

Ingel kõnnib tasakesi murul, jalutab koos Oblomoviga kasemetsa all, laulab talle… Ja Oblomov tunnetab elu, tunnetab selle vaikset voolu, selle magusat voogamist, vulinat… rahuldatud soovidest, õnne täiusest langeb ta mõtlikku meeleollu… Äkki läks ta nägu pilve.

Recent Posts

Teener läks. Ta meel oli rõõmus ja kerge. Loodus on nii selge.

maz valu liigestes liigeste turse kova ajal

Inimesed on kõik head, kõik tunnevad elust rõõmu; kõigi nägudel helgib õnn. Ainult Zahhar on torssis ja põrnitseb nägu kõrvale pöörates oma härrat; selle-eest naeratab aga Anisja nii südamlikult.

Tema kujutlusvõimele on praegu avatud elu kõige luulelisem vald: ta peaks unelema pikkadest, sihvakatest noormeestest, kellel on mustad lokid, mõtlikkuses varjatud jõud, julge nägu, uhke naeratus ja silmis säde, mis upub ja väriseb pilgus ja tungib nii kergesti südamesse; kellel on pehme ja värske hääl, mis heliseb nagu metallist pillikeel.

Aga ometi — ei armastata ainult noori mehi, julget nägu, masurka kergust ja ratsutamisoskust… Ütleme, et Olga pole igapäevane tüdruk, kelle südant võiks kõditada vurrudega ja kuulmeid hellitada mõõgakõlinaga; aga siis on midagi muud vaja… on jalgade kahjustumise näiteks mõistust, millele naine alistuks ja mille ees ta pea langetaks, mõistust, mille ees maailmgi kummardaks… Või kuulsat kunstnikku… Aga mis olen mina?

Stolz on näiteks hoopis teine: Stolz — see on mõistus, jõud, oskus valitseda enese, teiste ja saatuse üle. Kuhu ta iganes läheb, kellega kokku puutub — ta vallutab kohe kõik ja mängib seda nagu mõnda pilli… Aga mina? Jumal küll!

  • Hamar-Daban – olukord on hägune ´88 – Raux 60
  • Ulnone liigeste poletik
  • Anekdootide otsing
  • Hommik tervitab tüüpilise Dabanliku uduga.

Ta pole seda öelnud; see on enesearmastuse saatanlik sosin! Kas tõesti? Rõõmsa naeratusega ulatas Olga talle käe.